Valminud on juuninovell "Hetked kohvikarva koeraga"

Täna sai antud viimane lihv juuniloole ja lõpuks ära saadetud. Viimasel hetkel leidsin ka pealkirja, võttes seega kesksesse tähelepanuorbiiti suure, karvase ja kurvameelse koera, kelle perenaine on end laiast ilmast leidma läinud. Klišeelik "Õnn ootab sind su enese uksel ja värava taga" ei tööta alati ja iga inimese puhul. Nõnda on ka Kädiga, kelle ainuke roll ses loos on fakt, et ta on teadmata suunas ja teadmata ajaks lahkunud.

Mis või kui palju jääb maha inimesest, keda enam pole? Traagiliselt vähe ja ajapikku pudeneb seegi pisku tolmuks ning kaob inimeste mälestustest. Nagu poleks meid, meie kirgi ja unistusi kunagi olnudki, nendib meessoost minapeategelane, kellele on pooleldi vastu tahtmist majavõtmed pihku surutud ja antud korraldus koera eest hoolitseda. Minategelane leiab end keerulisest olukorrast – mälestusi täis ekssõbranna maja pole päris kindlasti see koht, kus oma aega surnuks lüüa, aga teisalt, kui end nagunii kusagil emotsionaalselt mugavalt ei tunta, siis miks ka mitte? Õnnestub ehk vähemasti ootavale loomale kasulik olla.

Ma ei väida, nagu oleks see lugu inimese ja looma suurest sõprusest või mingist seletamatust eneseleidmisest. Selleks on need kaks asjaosalist – mees ja koer – liiga palju läbi elanud, et olevikust ehedat rõõmu ammutada. Nad lihtsalt on, teadmata, miks nad teineteisega on. Kuid sellegipoolest, teineteist tõredalt sallides, on nõndaviisi sutsuke kergem olevikuga hakkama saada. 

Lugu ennast oli mõnes mõttes hingekosutav ja lihtne kirjutada, kuna üht-teist oli võimalik tekstiridadesse üle tuua tegelikkusest. Kummalise magamisasemega maja, kus mees peatub, on reaalselt olemas, samuti metsatukk täis valgeid lilli, kuhu peategelane jalutama läks. Seega kulgesin kirjutades minategelasega kaasa, värskendasin mälestusi, nagu oleksingi korraks jälle päriselt seal olnud. Inspiratsiooni loo tarbeks sain ühest hiljutisest telefonikõnest, mis ammukadunud meenutust virgutas ja kirjutama ärgitas. 


Juuninovell "Hetked kohvikarva koeraga" jõuab teieni uuel kuul ajakirjas "Saatus&Saladused".
Pilt: Õhtupäike köögilaual