Pühapäev, 30. september 2018

Ilmumas on ajakirja oktoobrilugu "Päriselu"




Jõudsalt sammub lähemale uus kuu, koputades juba homme uksele, ja seoses sellega pakun jälle lugemiseks uuemat ilukirjandust. Ajakirja "Saatus ja saladused" värskes oktoobrinumbris on minult ilmumas lühilugu "Päriselu". Tegu on irooniasugemetega jutustusega, mis pajatab ühe noore neiu ettekujutusest, milline peaks tema kui ühe tõelise maailmakodaniku elu välja nägema.


Minategelane on tüüpiline kaasaegne kiskja. Ta teab suurepäraselt, kuidas küünarnukkide najal endale teed rajada ja enesekindlusest tal puudus ei tule. Kogu tema elu on justkui kätteõpitud kaarditrikk, mis vajadusel õige hõlpsalt käiku lasta. Ta on kenake ning oskab selle osavalt välja mängida, teades ülihästi, kuidas oma tugevaid külgi eksponeerida ja endast "õiget" muljet jätta. Sellele aitab päris hästi kaasa nii vanematelt laekuv taskuraha, mille eest ohtralt trendihilpe soetada kui ka jõukamapoolne kallim.


Mängus liigselt sees olles kipub ta vahel ennastki petma. Piirid tõelisuse ja pettuse vahel hägustuvad ja kaovad mõnikord sootuks. Milline on tema tegelik mina? Kas ta seda või mõnda muud algset detaili endast – näiteks loomulikku juuksevärvi - enam mäletabki? Kuid lõppeks, kas sel ongi tähtsust, kui panused on kõrged ja eesmärgiks ei miski muu kui tipptasemel rahulolu? Sellest lahutab teda hetkel muidugi pirakas kuristik vanade ning surmigavate vanemate, tüütute naabrite ja kadedate sõbrannade näol, kelle sõprus on sallimine ainult teatava piirini, mil mängu tuleb isiklik heaolu. Samuti on minategelase silmarõõm tema jaoks huvitav paraku ainult näiliselt ja lõppkokkuvõttes elu täiuslikkusest sama kaugel kui Kuu Maast. 


Lugu inspireeris mind kirjutama üks suvine foto kahest võhivõõrast, peomeeleolus ennast unustanud noorest, kes eristusid minu jaoks ülejäänud massist ning jäid silma oma spontaansuse ning sarmi poolest. Miks ma üldse kirjutan sellistest inimestest? Kõik pole päris nii nagu näib ja asja võlu peitubki minu jaoks just selles punktis. Millest täpsemalt jutt, saab teada oktoobrikuu ajakirjast.




Pilt: internet






Pühapäev, 23. september 2018

Rohkelt ilukirjanduslikku lugemist ajakirja "Saatus ja saladused" veebiväljaande vahendusel




Ajakirja "Saatus ja Saladused" veebiväljaandest leiab mitmeid mu suviseid ja varasemaidki lühilugusid, mille katkendeid on võimalik hõlpsasti järellugeda. Septembrilugu "Pärast pidu ja omapäi" on leitav siit: http://www.saladused.ee/parast-pidu--ja-omapai
Augustiloo "Hämarate õhtute jutud" leiab siit: 
http://www.saladused.ee/hamarate-ohtute-jutud
Juuliloo "Kolm lillelugu" leiab siit: http://www.saladused.ee/kolm-lillelugu
Õuduslugude austajaile pakub närvikõdi põnevusjutt "Koolivaheaeg Kalmu tänaval", mille leiab järgnevalt lingilt: http://www.saladused.ee/koolivaheaeg-kalmu-tanaval
Ja kooselust kummitustega saab lugeda siit: http://www.saladused.ee/kooselu-kummitustega






Meeldivaid hetki!
Pilt: internet






Pildigalerii: Hiidlaste sügislaat


Laatadel mulle meeldib käia. Just selle erilise õhustiku pärast, mida sündmus endaga kaasa toob. Värvid. Ja lõhnad. Ringi tiirutavad ja väljapanekuid uudistavad inimesed, kes ise ka veel täpselt ei tea, mida nad tahavad. Lihtsalt üks kohustustevaba olemine keset alanud sügist, kesk kõrvitsaid, pähklikotte ja pehmeid kudumeid, mil õhk on veel päris suvekarva ja päikesest küllastunud. Ega ma muud ei ostnudki peale ühe priske suvikõrvitsa, millest mahlane suutäis praadida. Nii see sügis mekib.
 





























Teisipäev, 11. september 2018

Ilmunud on ajakirja septembrilugu "Pärast pidu"


Sügiskuusse pakun taas uut lugemist. Ilmunud on uus ajakirjalugu "Pärast pidu", mille leiate ajakirja "Saatus&Saladused" värske septembrinumbri kaante vahelt. Katkendit saab lugeda siit.
Oktoobrinumbrissegi on oodata uut. Järgmise kuu lugu kannab pealkirja "Päriselu". Milline see peaks olema ühe isevärki elluastuja arvates, sellest juba pisut hiljem. 



Pilt: internet