Kirjanik kui inimloomuse tõlgendamise ekspert

Väidetavalt olla kirjanik inimloomuse lahtitõlgendamise ekspert. Ilmselgelt on see liiga lahke ja natuke ülevõlli hinnang, millest samas ei puudu ka tõetera. Inimestest kirjutamine ja neist mingi emotsionaalse kuvandi loomine ei mõju tõetruult autorite puhul, kes inimloomust üldse ei tunne.
Iga inimene jutustab mingit lugu. Kogu oma olemuse, maneeride, käitumise ja väljenduslaadiga, kogu oma kogemustepagasiga, mille ta elu jooksul omandanud on, jutustab ta tahtmatult ja tihtipeale enesele märkamatult oma isiklikku ning kordumatut lugu. Seda näeb silmadest, kuuleb hääletoonist, märkab isegi läbi stiilieelistuse.
Küllap seetõttu inimesed ja nende seltsis viibimine mulle meeldibki. Tass head taimeteed, tükk šokolaadi ja sinna juurde märkamatult mõni varjatud lugu, mis on enamasti peidus kusagil sootuks mujal kui sõnades. Kuna ma tajun väga intensiivselt, meeldib mulle kogu selles infotulvas viibida enamasti lühiajaliselt. Mingist hetkest alates, kui sõnu ja tundelaengut saab liiga palju, taipan, et hakkan sellest kõigest väsima ja tahan jälle lihtsalt vaikust ning eraldatust.  

Mingist sisemisest eetilisest hoiakust lähtuvalt ei pane ma mulle räägitud lugusid kunagi enda kirjutistesse, inimeste endi lood, mida nad kunagi on mulle usaldanud, puudutavad mu loomingud ainult kaudselt ja aimamisi. Aines novellideks tuleb tihtipeale hoopis mujalt, olles enamasti seotud mingi paiga või sündmusega. Mõni konkreetne inimene võib mind inspireerida küll, kuid sellisel puhul tekitan ma tema tegelaskuju ümber enamasti uue ja väljamõeldud loo, millel on tegelikkusega õige vähe ühist.
"Lood elust endast, jah?" küsitakse vahel. Mis ma siis ütlen? On ja samas ei ole ka. Enamasti on mu novellid kirjutatud nii, nagu oleksid võetud üks-ühele elust, samas on tegu siiski ilukirjanduse, väljamõeldisega. 

Ka minu uue, peatselt ilmuva raamatu - "Tupiktänavas" -  puhul on rõhuasetus suhtedraamal ja inimestetundmisel, mille konteksti moodustab aleviromantika kogu oma olustikuviletsuses ja vargses suurlinnaihaluses. Käsikiri läks üleeilse seisuga trükki ja seda on oodata poe- ja raamatukoguriiulitele kuu või pisut enama pärast.


Pilt: internet