Elukäik




Olen pärit Põlvamaalt ja omandanud Tartu Õpetajate Seminaris  algklasside õpetaja kutse. Lisaks olen juhendanud kunstiringi ja mitmeid teisi loomingulisi huviringe.
Mõni aeg hiljem näis, et kõigest sellest jäi väheseks ning tekkis tahtmatus terve elu kõigest üht rada tallata. Kuna raamatute maailm on mind alati paelunud, õppisin Tallinna Ülikoolis juurde raamatukogunduse kutse. Mõni aasta hiljem alustasin sealsamas tudeerimist alushariduse pedagoogika erialal. Lisaks muusika kuulamisele ja loodusfotograafiahobile on nina raamatus istumine endiselt mu eelistatuim vaba aja veetmise viise.
Olen elanud nii Türil, Tartus kui Tallinnas. Praegune elupaik on Hiiumaal ning pean seda väikest rohelist saart võimsaks loominguliseks inspiratsiooniallikaks.

Kirjutamise pisik ning vajadus end kirjasõna kaudu väljendada istus minus juba lapsest saati. Nagu ikka, valmis esialgu hulk materjali niisama enda lõbuks sahtlisse, ent lõpuks otsustasin 2011ndal aastal oma esimese romaaniga "Lepatriinupüüdja" avalikkuse ette astuda.  Sellele järgnesid tuule tiibadesse saanuna õige pea uued romaanid, mõned neist noorteromaanid ja kaks lasteraamatut. 2013. aasta oli erakordselt viljakas, mil trükivalgust nägi tervelt kolm romaani, neist kõige viimistletum ehk noorteromaan 
"Punamütsike kakssada aastat hiljem," mis toob ühe kõige populaarsema muinasjututegelase seiklema tänapäeva. Aasta 2014 lõpul andsin välja kaheksanda ilukirjandusliku teose, milleks oli debüütluulekogu "Võilillelein". Lisaks romaanide kirjutamisele teen kaastööd ajakirjandusväljaannetele, kirjutan igakuiselt novelle ja üritan jõudumööda elus hoida ka oma kaht kirjandusblogi.  

Kirjutamine on erakordne vabadus olla võimas oma väikeses, iseenda loodud maailmas ning vahel näivad mu romaanide tegelased ning fantaasias loodud sündmused ehedamad kui elu ise.


Olen alates aastast 2013 Eesti Luuleliidu liige. Samuti ajan väikestviisi asja Hiiu Valla Raamatukogu juhatuse liikmena.