KES ON KÕIGE TARGEM?
Muusikaline
näidend
Kiiri
Saar
TOONEKURG
(VÄIKSEMAD KÕLAPULGAD )
JÄNES (KELLUKE)
PIILUPART (PRÄÄKSUPILL)
LISAHÄÄLED IMPROVISATSIOONIKS:
PLASTIKKÕRISTID, PABERI KORTSUTAMISE HÄÄL, KÄTE PLAKSUTAMINE,
KILEKOTISAHIN, LUSIKATE KLÕBIN, ÄMBER KOPUTAMISEKS JNE.
Elasid
kord elevant, mesilane, hiir, konn, hobune, kalad, jänes ja toonekurg.
Elasid, kaua elasid, kuid ühel päeval kukkusid vaidlema: kes on
neist kõige targem?
„Mina olen teist kõige vanem, loomulikult
olen seetõttu ka kõige targem,“ torises elevant ja liigutas enda sõnadele
mõjujõu andmiseks oma suuri kõrvu. (trumm)
Teistele see
jutt ei meeldinud. (pahane läbisegi musitseerimine)
„Kaua või
mitte, aga mina küll ei suuda uskuda, et sa tead, millise maitsega
juust on kõige etem,“ vaidles hiir vastu. (piiksupill)
„Mispärast
ma seda peaksin teadma?“ imestas elevant. Elevantidel pole juustuga
mingit pistmist. (trumm)
„Näete!“
oli hiir võidukas. Ma arvasin kohe, et vanusel ei saa tarkusega
mingit pistmist olla! Mina olen elanud kõigest ühe talve, aga
sahvrisse sattudes tean alati ilmeksimatult, millise juustutüki
kallal tasub nakitseda ja millise kallal mitte.“ (piiksupill)
Teised
loomad jäid asja üle mõttesse. (koos mutsitseerimine)
„Nojah,
aga kujutage ette, kui mesilased maailmast kaoksid, siis lõpeks
elu siin planeedil õige pea. Seega julgen arvata, et meie,
mesilased, teame elust nii mõndagi. Loomulikult on mesilindude liik
kõige targem!“ (parmupill)
Oma sõnade kinnituseks sumistas
mesilane valjusti. (parmupill) Talle vastas palju teisi kaaslasi, kes
kõik usinasti lillelt lillele lendasid. Sellest tekkis paras
undamine. (parmupillid)
„Kindlasti on
mesilased väga vajalikud,“ nentis elevant. „Et ma sellist asja
juba ammuilma tean, teebki mind kõige targemaks!“ (trumm)
Nüüd
väljendasid ka teised loomad pahameelt. (läbisegi musitseerimine)
„Kuule,
elevant, aga kas sa krooli ka oskad ujuda?“ küsis nüüd konn
pilklikul häälel. (krooksupill)
Elevant ajas silmad suureks. „Krooli?
Mis tarvis ma peaksin krooli oskama ujuda? Kui mul on palav, lähen
kastan end märjaks ja mulle piisab sellest täiesti.“ (trumm)
„Seda
ma arvasin,“ naeris konn. „Järelikult ei saa sa ka kõige targem
olla. Vajud veepõhja plumpsti! ja mina saan kaldal paraja kõhutäie
naerda.“ (krooksupill)
Sekka
kostab veepõhjast kalade mulistamist, kes on jutuajamist pealt kuulnud
ning kaasa naeravad. (mulistav pill)
„Mina ujusin juba siis, kui
sind polnud veel olemaski!“ torises elevant. (trumm)
Nüüd
sekkus vestlusesse toonekurg. „Ilmaasjata vaidlete, sõbrad,“
noomis ta. „Parem korraldame võistluse, mille käigus selgub, kes
on meist kõige targem.“ (väiksemad kõlapulgad)
„Kõige
kiirem, tahtsid sa öelda?“ vaidlesid kalad vastu. (mulistav pill)
„See pole
ju päris seesama,“ väitis toonekurg. (väiksemad kõlapulgad)
„Hakatuseks selgitab see
siiski midagi. Seegi hea algus,“ ütlesid kalad. „Tulge, ujume
võidu!“ (mulistav pill)
„Ujume
jah!“ oli konn kohe päri. (krooksupill)
„See pole aus!
Võistlus peab toimuma maa peal!“ sumises mesilane. „Kui ma vette
kukun, siis ka hukkun!“ (parmupill)
„Olgu, teeme siis nii, et teie võistlete ja
meie oleme kohtunikud!“ tegid kalad ettepaneku. „Auhinnaks on kõige
kaunim pärl jõekarbi seest!“ (mulistav pill)
„Minul pole
selle tobeda pärliga midagi peale hakata,“ torises elevant. „Istun
selle varem või hiljem nagunii poolkogemata laiaks. Aga võistelda
tahan ma küll. Kasvõi juba selle pärast, et teid veenda, et minul
oli õigus. Mina olen kõige targem!“ (trumm)
Ülejäänud
loomad olid ettepanekuga päri. (läbisegi musitseerimine)
„Võiksime
hoopis kõige sügavamasse urgu pugeda,“ tegi siis hiir uue
ettepaneku. Kinnitan teile, et olen selles lausa maailmameister! Kui
juba mina peitu poen, ei saa mind ükski kass kätte! See nõuab
tõelist kunsti.“ (piiksupill)
Teised polnud nõus. (läbisegi musitseerimine)
„Sina
oled sina,“ pahutses toonekurg. „Mina kassi ei karda! Veel vähem
suudan ma ette kujutada, et peaksin mingisugusesse pimedasse käiku
pugema. Kured on mõeldud laotuse all lendlema, et kõik nende ilu
näeksid!“ Oma sõnade kinnituseks lehvitas ta imetlevalt oma pikki
valgeid tiibu. (väiksemad kõlapulgad)
„Lihtsalt meeldetuletuseks – see siin pole
praegu iludusvõistlus!“ torkas konn vahele. (krooksupill)
„Aga
võiks vabalt olla! Sina jääks sellisel võistlusel loomulikult
viimaseks,“ nähvas kurg konnale ja kõndis edvistades eemale. (väiksemad kõlapulgad)
Nördinud konn heitis pilgu enda pruunikasrohelisele porikarva nahale.
„Jah, tõsi see on, et iluga ma just ei hiilga. Aga õnneks pole ma
ainuke, kelle kohta nii võib öelda.“ (krooksupill) Oma sõnade kinnituseks vilksas ta elevandile otsa vaatama. Selle kortsuline ja krobe
nahk nägi tema meelest päris kole välja. Elevant ei teinud teise
pilgus varitsevat pilget targu märkama.
„Mõte kuhugi
pugemisest tundub tõesti rumal,“ väitis vant. „Mis erilist
tarkust see ikka näitab? Pealegi oleks raske leida urgu, kuhu
minusugune üldse sisse mahuks!“ (trumm)
Kõik
prahvatasid ühel häälel naerma, sest seda ettegi kujutada oli koomiline. (läbisegi musitseerimine)
„Heh-heh,
jääksid sinna kinni nagu pudelikork!“ itsitas toonekurg ja pühkis
naerupisaraid. (väiksemad kõlapulgad)
„No
aga jookseme siis,“ pani jänes ette. „Õige võistlus tähendab
ikka võidujooksu! Ja auhind sobib mulle ka. Teeksin pärlist oma
naisele kena kaelakee. Ta on ehete järgi nagunii hull.“ Kikk-kõrv vaatas
hindavalt sädeleva autasu poole, mida veest välja kiikav kala suus
hoidis. (kelluke)
„Nõus!“
kiitis hobune takka. „Jooksmine on minu lemmikharrastus!“ (suuremad kõlapulgad)
„Kiirus
pole kohe kindlasti tarkus,“ torises elevant. „Tarkus on
teadmised. Mis kasu on kiirusest ilma tarkuseta?“ (trumm)
„Pigem jätaks see, kes pea laiali otsas ringi tuiskab, arulageda hullu mulje,“ ütles
hiir. (piiksupill)
Teised avaldasid ühel häälel nõusolekut. (läbisegi
musitseerimine)
„Kujutate te ette jooksvat mesilast?“ kiunatas nüüd mesilane, kellele seegi plaan vastukarva oli. „Vaadake, kui pisikesed on
mu jalad! Ma jõuaksin alles järgmisel aastal kohale.“ (parmupill)
„Aga
hüppame siis,“ pani ette konn. (krooksupill)
„Seda
võib,“ nõustus jänes. „Minu jalad on hüppamiseks lausa
loodud.“ (kelluke)
Ka pika mõtlemisega hobune jäi plaani kaaluma. „Ei
noh, hüpata ju võib,“ venitas ta siis. „Ainult, et kuhu?“ (suuremad kõlapulgad)
Eemalt
lähenes mürinal rong, mis paiskas enda ümber õhku valgeid
aurupilvi.
„Ennäe,
see on ju kuulus Piilupart ise oma rongiga,“ üllatus jänes.
„Kuidas ta küll siia sai?“ (kelluke)
„Rong see sõitis
tsuh-tsuh-tsuh,“ laulis elevant õrritavalt. (trumm)
„Kõik
kutsud-notsud ka kenasti peal, nagu selles lastesalmis,“ nentis
konn. (krooksupill)
„Veab,
et Piilupart pole veel tukkuma jäänud,“ muigas hobune. (suuremad kõlapulgad)
„Küllap
see varsti ka juhtub, kui me kaua jokutama!“ närveeris kurg. (väiksemad kõlapulgad)
„Hüppame
siis rongi viimase vaguni peale,“ pani jänes ette. „Seal on
parasjagu ruumi. Isegi elevant mahub ära.“ (kelluke)
„Ei
noh, kui mina seda teen, jääb rongist ainult märg plekk järele,
see on kindel!“ ajas elevant vastu. (trumm)
„Kui lendamine ei lähe
arvesse, siis mina loobun,“ teatas mesilane. (parmupill)
„Loobu
pealegi,“ osatas hobune, näitamata üles vähimatki kaastunnet.
„See on nagunii teada, et sina tarkusega ei hiilga. Pole sul mõtet
pingutadagi.“ (suuremad kõlapulgad)
Sellise
üleoleva jutu peale tõmbas mesilane suu pahaseks kriipsuks ja
sumises eemale, et veidrat võiduajamist mäekünkalt üksipäini
pealt vaadata.
„Nojah,
aga ega see võistlus minugi jaoks kuigi õiglane pole, kuna ma olen
nii väike,“ avaldas konn. „Ehk annate mulle mingi edumaa?“ (krooksupill)
„Ei
saa sa mingit edumaad! Igaüks enda eest!“ käratas jänes ja
võttis lähteasendi sisse. (kelluke)
Teised järgisid vastu tahtmist tema
eeskuju.
Siis
kõlas vali pasunahüüd.
„Tähelepanu!“
mulistasid kalad. „Kas olete stardivalmis? Kõigepealt jooksete ja siis hüppate?" (mulistav pill)
„Jaa!“
vastasid loomad. (läbisegi musitseerimine)
„Võistlejad kohtadele! Valmis! Läks!“ (mulistav pill)
Punane
märguandelipuke langes ja loomad pistsid rüsinal läbisegi jooksu.
Sellest tekkis otsekohe paras rähklemine ning segadus. Suuremad
loomad tallasid väiksemad võidutuhinas jalge alla, nood pagesid viiksudes
heitunult eemale. Kõige kiirem oli mõistagi hobune, kes lasi
muretult galoppi ja oli juba mõne minuti pärast kohal. Paraku oli
ta oma võimeid üle hinnanud ja teinud valearvestuse. Suure kiiruse
tõttu ei suutnud hobune õigel ajal pidurdada ja seega tuli tal üle
vaguni karata ja lõpetada oma jooks alles kaugel heinamaal,
teiselpool rongi.
„Küll
ma olen ikka väle!“ hüüdis ta ennast imetlevalt, kui oli viimaks
seisma jäänud. „Järelikult pole mulle ka tarkuses vastast!“ (suuremad kõlapulgad)
Seejärel köitsid hobuse pilku kuldkollased võililled, mis kõikjal tema ümber õitseda vohasid. Ta pistis nina nende sisse ja asus aplalt nosima. Teisena finišeerus jänes,
kes kalpsas väledalt vagunini ja oli ühe kiire hüppega üleval.
„Teine koht pole ka põrmugi paha,“ arvas ta lõõtsutades. Kikk-kõrva pilk langes heinamaal võililli õgivale hobusele, mispeale ta taipas:
„Võistluse reeglid nägid ette ju vaguni peale hüppamist. Järelikult olen võitja hoopis mina!“ Ta tõstis käpad suu ette ruuporiks
ja hüüdis: „Kuuled, sa tobe hobune! Sa unustasid hüpata! Võitja olen mina!“ (kelluke)
Hobune
vehkis pahaselt sabaga ja jätkas söömist. Jänes hakkas talle juba
tõsiselt närvidele käima.
Teistel nii hästi ei läinud. Võiduajamine oli harjumatu ning raske. Esiotsa võistlejatest maha jäänud toonekurg otsustas lõpuks appi võtta
kavaluse. Kasutas oma tugevate tiibade jõudu, liikus ta jõudsalt
edasi, jõudis teistele viimaks järele, edastas viimasel hetkel
elevanti ja jõudis napi nokapikkusega kolmandale kohale.
„Kolmas!
Kolmas!“ karjus jänes tunnustavalt. „Pole paha, aga minu
tasemeni jõudmiseks tuleb sul veel tublisti harjutada!“ (kelluke)
Kurg
lehvitas oma suuri tiibu ja maandus vähimagi vaevata lahtisele
vaguniplatvormile. Tema kannul finišeerus ähkides elevant. Rongini
jõudnud, jäi kahtlustavalt lahtist vagunit vaatama.
„Tule
tule,“ julgustasid jänes ja kurg. (kelluke ja väiksemad kõlapulgad)
„Ma parem siiski ei hakka
igaks juhuks üles ronima,“ arvas vant. „Neljas koht sobib mulle
küll.“ (trumm)
„Kuidas arvad,“ nagistas toonekurg nokka. „Ega
see midagi enam ei tõesta tõepoolest.“ (väiksemad kõlapulgad)
„Mis
mõttes?“ torises elevant. (trumm)
„See oli ju ette teada, et sina oma
oskustega ei hiilga!“ (väiksemad kõlapulgad)
Hiir ja konn olid võistlejaist kaugele
maha jäänud. Hobune oli hiirele võistlusrüsinas kogemata saba
peale astunud ja see vudis nüüd vaevaliselt edasi, tuues aeg-ajalt kuuldavale hädiseid piiksatusi. Lonkav konn, kes oli endale terava kõrre jalga astunud, püüdis teda toetada. Teineteise toel suutsid nad hädavaevu edasi liikuda.
„Mina võitsin! Mina
võitsin!“ karjus jänes juubeldades. „Mina olen kõige
targem!“ (kelluke)
Eemalt sörkis lähemale hobune. „Sõbrake, sa vist
unustasid ära, et mina olin kohal ammu enne sind,“ noomis ta. (suuremad kõlapulgad)
Lahvatas vaidlus, milles kumbki tuliselt enda seisukohta kaitses. (kelluke ja suuremad kõlapulgad)
Korraga
aga juhtus midagi ootamatut – rong jäi seisma.
„Mis
nüüd?“ ehmus jänes, kui aurupilved ta korraks endasse
matsid. (kelluke)
„Kui ma oleks rumal, arvaks ma, et vagunijuht tuleb
sulle nüüd esikoha auhinda üle andma!“ ütles toonekurg ja nagistas
pilkavalt nokka. (väiksemad kõlapulgad)
„Seda, et sa rumal oled, teab igaüks, selleks
poleks sul tarvitsenud võisteldagi,“ pilkas jänes vastu ja ajas end puhevile. Nüüd oli ta oma võidus täiesti kindel. (kelluke)
„Küll näete, et auhind on
hoopis minu,“ pruuskas hobune. (suuremad kõlapulgad)
„Võeh,
veel üks tarkpea,“ muigas kurg. „Las part ütleb oma
arvamuse.“ (väiksemad kõlapulgad)
Vedurijuhi kabiini uks paugatas ja tubli piilust
rongijuht hüppas välja.
„Ehh, sõbrakesed, mida imet teie mu
rongi peal teete?“ imestas ta. (prääksupill)
„Sõidame
jänest,“ naljatles hobune. (suuremad kõlapulgad)
„Seda te teete tõesti,“ ütles
part. „Palun kõigil pilet osta.“ (prääksupill)
Loomad vaatasid üksteisele
nõutult otsa. „Tegime siin ainult võidujooksu,“ vabandasid
nad. „Me ei taha kuhugi sõita.“ (läbisegi musitseerimine)
„Tõesti?“ hämmeldus Piilupart. „Kummalised ettevõtmised teil. Kahjuks häirite te oma
totrustega reisijaid ja takistate mul sõidugraafikus
püsimist.“ (prääksupill)
Jutuajamise vältel olid vagunites istuvad loomad
oma pead uudishimu ajel akendest välja pistnud ja tunnistasid
olukorda varjamatu huviga. Seal oli nii kutsusid, notsusid kui ka rohkearvuline kitsepere, kelle uudishimulikud lapsed suurest elevusest
mökitasid.
„Jah, just nagu me ei teaks, et laulu lõpus juhtub
õnnetus ja sa jääd tukkuma!“ hüüdis jänes. „Peaksid meile
hoopis tänulik olema, et sind unne suikumast takistasime ja
rong rööbastele jääb.“ (kelluke)
„Kas
sa pead silmas seda vana lastelaulu?“ küsis Piilupart ja pahvatas
nakatavalt naerma. „See on ju hoopis teine lugu. Minul pole sellega
mingit pistmist. Olen oma reisijad alati õnnelikult kohale viinud.
Mul on vedurijuhi staaži juba kolmkümmend aastat!“ (prääksupill)
„Palju
õnne,“ nähvas hobune, asjast põrmugi huvitumata. Ta oli jänese
peale ikka veel vihane, et too ennast võitjaks pidas. (suuremad kõlapulgad)
„Tänan,“
ütles part viisakalt, lükkas mütsilätu kuklasse ja silmitses
kaugelt eemalt lähenevat hiirt ja konna. „Miks te võidu
jooksete?“ uuris ta. (prääksupill)
„See
selgitab midagi tähtsat!“ teatas elevant. (trumm)
„Mida siis?“ (prääksupill)
„Seda,
kes on kõige targem!“ kuulutas jänes tähtsalt ja ajas rinna
edevalt kummi. „Mina võitsin!“ (kelluke)
„Tõesti?“ usutles
part. „Seda kuulen ma küll esimest korda, et võiduajamine on
tarkuseproov.“ (prääksupill)
„Sa
kuuled paljusid asju esimest korda, see on kindel,“ torkas
toonekurg. (väiksemad kõlapulgad)
Piilupart piidles jänest, kelle sisse kogu uhkus ja
võidusära enam ära ei tahtnud mahtuda. „Siis peaksid sa lisaks
väledusele ka ilmaasjadest nii mõndagi teadma,“ ütles ta. (prääksupill)
„Ma
teangi,“ kiitles jänes. „Mu väledad jalad annavad kõigele
vastuse!“ (kelluke)
„Kas ka sellele, kuidas kaaslaste vastu hea ja
hooliv olla?“ usutles Piilupart edasi. (prääksupill)
„Muidugi.
Ma võin väga hooliv olla,“ kinnitas jänes. „Kui ainult tahan.
See pole mingi küsimus!“ (kelluke)
Teised piidlesid teda kahtlustavalt,
aga ei öelnud midagi.
Lõpuks jõudsid ka konn ja hiir kohale.
Konn upitas hiire vagunile ja ronis ise järele. Hiire saba oli
hoolitsevalt paiselehe sisse mähitud ja ta ise nägi päris hädine
ning räsitud välja.
„Viimased!
Viimased!“ tänitas jänes. (kelluke)
Teised aitasid väikeloomad
vaguninurka puhkama. Kohale lendas ka kõike eemalt pealt vaadanud
mesilane ja jäi hiire kohale kaastundlikult sumisema.
„Kuidas
sul on?“ küsis ta murelikult. „Peame su kiiremas korras tohtri
juurde viima. Sabavigastus võib teinekord väga õnnetult lõppeda.
Kasvab veel valesti kokku ja oled eluaeg kõversaba.“ (parmupill)
„Pole mul hullu midagi,“ kinnitas hiir. „Sain lihtsalt natuke muljuda. Aga
see on väikeloomade saatus, olen sellega harjunud.“ (piiksupill)
„Sa
tahad öelda, et oled harjunud sellega, et suuremad sulle alailma
liiga teevad?“ hämmeldus elevant. Tal hakkas hiirest kangesti kahju. (trumm)
„Nii
lihtsalt on,“ ütles hiir. „Suurematele kuulub jõud ja õigus.
Nüüd tuleb välja, et ka tarkus.“ (piiksupill)
Mesilane tilgutas hiire
huultele tillukese piisa magusat nestet. „See turgutab ja annab jõudu,“ lohutas
ta. (parmupill)
Hiir noogutas kaaslastele tänulikult ja keris viga saanud
saba ettevaatlikult oma kõhu peale kerra.
„Mis sinuga juhtus, sõbrake?“
küsis Piilupart. „Sa oleks nagu tanki alla jäänud.“ (prääksupill)
„Täpsemalt
öeldes – hobuse alla,“ täpsustas mesilane. (parmupill)
Hobune lõi piinlikkusest silmad maha.
„Ei ole midagi, läheb üle,“
jäi hiir vapraks ja manas näole hädise naeratuse. „Palju õnne,
jänes!“ (piiksupill)
„Aitäh!“
ütles too mokaotsast. „Lähme nüüd autasule järele, pärl, au ja
kuulsus on minu!“ (kelluke)
Teised vaikisid. Kõigil oli tobedast
võistlusest oma arvamus.
„Mina näen seda asja hoopis teisest
küljest,“ ütles Piilupart. „Piletit te osta ei taha, kaaslaste
vastu on mõni iseäranis jäme. Tarkusega on siin küll väga vähe
pistmist. Palun, kas te võiks nüüd lahkuda, et ma saaksin edasi
sõita? Olete mu kannatuse juba piisavalt proovile pannud. Reisijad
ootavad.“ (prääksupill)
„Jah, muidugi,“ nõustusid loomad ja hüppasid
vagunilt maha. (läbisegi musitseerimine)
Hobune, kes tundis hiire ees suurt süütunnet, võttis
kannatada saanud pisilooma ettevaatlikult oma turjale ja kõndis tasasel sammul tagasi jõe äärde, kus jänes oma igatsetud auhinna kätte pidi
saama. Teised järgnesid talle vaikides. Ainult jänes kepsles
elavalt ja pidas mõttes plaani, mida hinnalise pärliga peale
hakata.
„Naisele kinkida ka kahju,“ arutles ta endamisi.
„Kaotab teine selle nagunii ära, tuulepea, nagu ta mul on. Pealegi
pole tema auhinna võitmiseks mitte vähimatki teinud. See, kes pingutas ja
püüdis, olin ju mina! On igati õiglane, kui jätan pärli endale.“ (kelluke)
Jõeveest silmitsesid tulijaid pungissilmsed kalad. Nad olid
kõike pealt näinud ja võidu asjus omavahel otsusele jõudnud.
„Lugupeetud
võistlejad!“ teatasid nad. „Oleme kaalunud ja jõudnud otsusele.
Meie ühise arvamuse kohaselt saab auhinna endale hiir!“ (mulistav pill)
„Mis?“
ahmis jänes õhku. „See tühisus! See hädine soss-sepp, kes ei
saa isegi natukest maad võidu joostud, ilma, et temaga midagi ei
juhtuks!“ (kelluke)
Teised
võistlejad aplodeerisid, üllatunud hiir võttis hinnalise pärli
vastu ja jäi seda vapustatult tunnistama.
„Õigupoolest on
autasu meie kõigi oma,“ ütles ta. „Las see jääb meile
meenutama päeva, mil mõistsime, et sõprus ja hoolimine on kõige
tähtsamad!“ (piiksupill)
„Õige tarkus algab hingetarkusest,“ noogutasid
kalad. „Jätke see endile alatiseks meelde! Sellised võistlused
toovadki üritajates tihtipeale välja nende tõelise olemuse ja näitavad,
kelles mida varjul peitub. Olgu selleks siis hea või halb.“ (mulistav pill)
Kalad lõid veel korra sabaga lupsu ja sulpsatasid siis veepõhja silmist. Loomad viisid üksmeeles hiire
veterinaari juurde, pettunud jänes jäi aga üksipäini kaldale
sillerdavat vett tunnistama.
„Võistle siis veel lollidega,“
porises ta endamisi ja lonkis löödult koju. (kelluke)
Materjalile kehtib autoriõigus. Selle paljundamine, levitamine ja esitamine mis tahes vormis on hetkel keelatud. Välja arvatud konkreetsed Tallinna Ülikooli alushariduse osakonna eelkoolipedagoogika õppegrupi näitetrupi liikmed, kellele käsikiri on ettekandeks kirjutatud. Näidend esmalavastub jaanuari algul.