Reede, 30. september 2016

Novell "Päikeseloojangul Brestis" nüüd tutvumiseks ka veebiväljaande vahendusel



Tutvu minu uue krimilooga "Päikeseloojangul Brestis" ajakirja Saatus&Saladused veebiväljaande vahendusel, mida saad teha siin. Täismahus lugu ilmus septembrinumbri paberväljaandes.
Kuid kohe on käes ka oktoober ja ilmumas mõtteline järg alanud loole. T
egu on omamoodi psühholoogilise sisekaemusega, mälukaotusega peategelase meeleheitliku katsega jõuda selgusele temaga lähiminevikus juhtunus. 











Pühapäev, 25. september 2016

Hiiu Valla Raamatukogu soovitab: "Tuulemüüja tütar"


Hea uudis on see, et Hiiumaal saab juba minu uut novellikogumikku "Tuulemüüja tütar" endale koju lugemiseks laenutada. Kes päris endale osta tahab, peab raasike veel ootama, millal oma raamatupakiga Magnuse ärisse jõuan, kuna millegipärast näib mulle, et päevas on hoopis vähem kui 24 tundi. Ühesõnaga, on harukordselt kiire, mis tänapäeval ei üllata vist küll kedagi, kuid tegelen sellega mingi hetk kindlasti. Võib ostusoovi korral ka minu poolt etteteatamisel läbi astuda.
Tutvu nii selle kui ka teiste uudiskirjandusteostega Hiiu Valla Raamatukogu uuel värskel ja nägusal kodulehel: 





Pühapäev, 18. september 2016

Minu uue lasteraamatu käsikirja valmimine on lõpusirgel



Nonii, üheksa lasetejuttu on kirjutatud ja tõenäoliselt olen leidnud raamatule ka sobiva pealkirja – "MAAILMA PARIM DINGO". Sellist peakirja kannab mu tänane jutuke, mis sobib ilmselt ka raamatu pealkirjaks.
Jääb veel üks pühapäev ja kui just midagi pakilist vahele ei tule või tõbi ei taba, siis saab prognoositavalt ka käsikiri valmis. Ehk siis jõuab sellisesse staadiumisse, et on küps kirjastusse keeletoimetamiseks saatmiseks. No tahaks loota, aga kui tunne pole käsikirja valmisstaadiumi suhtes veel õige, nokin selle kallal pisut veel. 




Pilt: FB










Hiiu Leht kajastab saarel toimunud fotoprojekti "Kirjanik ja tema keskkond"


Meie kallis Dylan sattus kohalikku maakonnalehte! Näitasime uudist ka kassile. Ta ei osanud sellest midagi arvata. Võib-olla oleks ajakirjanik pidanud rohkem pingutama. :) Aga Õnnepalu kõrval seista on mõistagi au ning tunnustus. 















Sügisesed olemised aias ja toas



Päikeseline septembrihommik vastniidetud muru, sügistaimede kahvatuvate värvide ja rõskuselõhnaga


Mesimummude hiline toidulaud
Lodjapuu oma sügiseses värvierksas mahlakas ilus
Minu kuldsete silmadega noor britlane Maru, väga haruldase kasukavärviga
Maru silmad hakkavad juba õiget tooni minema. Hiljem läheb tuhkjas kasukas šokolaadivärvi
Hiiumaa sügislaadalt soetatud tammepuust vahva jalgadega lõikelaud. Puit on armas soe materjal!
Meie imeilus Dylan!

Maru nagu mõrušokolaad või must kohv 









Pühapäev, 11. september 2016

Töiseid septembritegemisi


Nädalalõpp on jälle märkamatult mööda libisemas. Seegi on kujunenud üpris töiseks ja ära tehtud sai meeldivalt ja kergendust pakkuvalt palju - ports käsitööd ning äsja lõpetasin ka lasteraamatu kaheksanda peatüki. Kirjutada jääb veel kaks, siis on ka uus käsikiri valmis. Omamoodi väljakutse, kirjutada uue töö kõrvalt ja ainult nädalalõppudel, eks seetõttu kipub asi ka natuke venima, mis pole mulle eriti meeltmööda, aga teistmoodi hetkel ei saa. Parem oleks muidugi kirjutada ilma pausideta, aga mina oma tuntud visaduses saan loomulikult hakkama. 

Pealkirja lasteraamatul veel ei ole, võimalik, et selleks saab mõne loo tabav pealkiri, aga mitte ilmtingimata.  Lähemalt rääkida, millest raamat pajatab ja milline kirjastus on teose väljaandmise taga, hetkel veel ei kavatse, kuna kõik on alles valmimisjärgus. Eks sellest kuuleb edaspidi. Usun, et tänane peatükk tuli iseäranis tore ja humoorikas. Hea on kirjutada siis, kui on piisavalt aega, pea puhanud ja võimalust rahulikult keskenduda. Siis tulevad sõnad iseenesest ja miski pole raske ega võimatu.
Ujumas käin samuti veel hetkel. Miks ka mitte? Liiv on valge, vesi hõbedane ja parajalt karge. Päeva üks meeldivamaid elamusi, mis loob alati hea enesetunde. Ja loen. Pikalt ning süvenenult. Poleks arvanudki, et tööpäeva õhtuti eneselaadimiseks ja taastumiseks lugeda on niivõrd hea. Varem lükkasin selle tegevuse ajanappusel pigem puhkusesse, praegu loen tööpäeva õhtuti. Peamiselt kvaliteetsemat ilukirjandust. 


Pildil Lehtma rand, Hiiumaa






Laupäev, 3. september 2016

Esmakohtumine minu trükist tulnud uue novellikogumikuga "Tuulemüüja tütar"



Tänasel vihmasel laupäevahommikul seadsin sammud postkontori poole ja tõin koju novellikogumiku "Tuulemüüja tütar" autorieksemplaride kopsaka paki. Pakk iseenesest nõudis tublisti tarimist, kaaludes üle viie kilo. Seekord tegin pappkasti lahti kohe ja ilma igasugu tseremoonitsemiseta. Eks neid autorieksemplaride pakkide saamisi on elus olnud juba omajagu. Otseselt mingit sensatsioonilist elevust esmahetkel tundnud, kuid rõõmu ja head meelt ikkagi.

Raamat ise on imekena. Kõvakaaneline, mõnus matt kaas, tõsiseltvõetav, nagu ma tegijatelt soovisin. Kogumik sisaldab valitud novelle neli aastat väldanud igakuise kaastöö tulemusena publitsistikaväljaannetele. Valiku tegin ise. Kuid seda kõike olen ma siin keskkonnas juba öelnud ka ega tahaks end liigselt korrata. Põhimõtteliselt pole ma seda meelt, et autor peaks oma teostele mingit padureklaami tegema ja inimestele oma loominguga kanda käima. See kõik on minu jaoks aeganõudev, väsitav ja tüütu. Ning pisut ebaväärikas. Mingil määral ma reklaamimisega loomulikult tegelen, sest päris ilma ei saa. Aga seda kõike vastavalt tundele ja tahtmisele. Pigem eelistan väljendada siin keskkonnas oma vahetuid emotsioone ja mõtteid seoses oma loominguga. 


Kuna on vihmane ja ilm pildistamiseks ebasobiv, lükkan raamatust fotode tegemise praegu pisut edasi, kuigi sellega tegeleda oleks juba praegu tore. Raamat jõuab lähiajal ka Hiiu Valla Raamatukogusse ja Magnuse raamatuärisse. Osta saab Rahva Raamatust, Apollost ja kirjastuse Kentaur kodulehe kaudu. 



Pilt on võetud internetist ega ole raamatuga mingil moel seotud. 







Fotograaf Alar Madissoni fotoseeria minust



Nonii, nüüd siis mõned valitud pildid fotosessioonist "Kirjanik ja tema keskkond", mis said täna hommikul normaalsuurusse vähendatud. Kõigi fotode autor on Alar Madisson. Piltidele kehtib autoriõigus. Kui soovid fotosid kasutada, oleks kena küsida enne luba ja kasutamisel igal juhul ära märkida fotograafi nimi. 











Reede, 2. september 2016

Lilled tänuks ja mälestuseks



"Sulle tänutäheks sinu aja ja hoole eest", oli kirjas telefonisõnumis. Õhtul töölt tulles ootas mind esiku aknalaual selline muljetavaldav lillekimp. Aitäh-aitäh. Ja ei, see ei ole uue raamatu ilmumise puhul. :)

















Minu uus novellikogumik "Tuulemüüja tütar" on jõudnud Hiiumaale!


Täna õhtul jõudis minuni teavitussedelike, et postituvi on jõudnud mu kolmeteistkümnenda vastilmunud raamatu "Tuulemüüja tütar" autorieksemplaride paki üle mere tarida ja saan selle postimajast endale sobival ajal kenasti kätte. Küllap homme võtangi siis selle tee ette. Raamatust endast siis pisut hiljem ka blogi vahendusel pikemalt juttu. 








Valminud on fotoseeria minust projekti "Kirjanik ja tema keskkond" tarbeks



Nüüd on minuni jõudnud fotograaf Alar Madissoni tehtud fotoseeria projekti "Kirjanik ja tema keskkond" tarbeks. Pildid läksid arhiveerimisele ja säilitamisele Eesti kultuuriloolise arhiivi fotokogusse. Paremiku ülesvõtetest sain ka endale.
Kuna need kõrgkvaliteetsed fotod on suuremahulised, läheb töötlusega veel pisut aega, hetkel ei saa neid plakatisuurusi pilte kuhugi üles riputada ega kellelegi saata, kuna ükski keskkond ei võta neid nii suurtena vastu. Kuna mööda saav nädal on olnud niivõrd tegus ja olen olnud muude tegemistega hõivatud, siis hetkel peate veel pisut ootama ja kannatust varuma, enne, kui pilte näha saab. Fotoseeria sisaldab 21 fotot minust, mille seas on nii portreefotosid, pilte tubase taustaga kui ka paar ülesvõtet õues. Paaril pildil platseerub ka minu britlane Dylan ja paaril fotol on tausta ilmestamas sügisoranžid pihlamarjaoksad. Kokkuvõtvalt võib tunniajalise fotosessiooni lugeda õnnestunuks. Fotod tulid kvaliteetsed ja nende seas leidub ka päris häid tabamusi. 











Ilmunud on septembrinovell "Päikeseloojangul Brestis"



Ilmunud on mu värskeim novell "Päikeseloojangul Brestis", mille leiab ajakirja Saatus&Saladused septembrinumbrist.
Lugu ennast võib pidada üheks viimase aja kõige omanäolisemaks. Ühelt poolt oli mul erakordselt tore ja vaheldusrikas seda kirjutada, teisalt on tegu sootuks erineva žanriga, mida olen seni viljelenud. Seega, tegemist on pesueht kriminulliga, milles leidub kõike, alates kiiretest autodest, surmavatest relvadest, piltilusatest kurikaeladest ja eluohtlikest olukordadest. Minul oli lõbus seda kirjutada, loodetavasti teil põnev lugeda. Midagi labast, stampset ja klišeelikku novell endas ei sisalda, pigem on tegu omamoodi psühholoogilise sisekaemusega, mälukaotusega peategelase meeleheitliku katsega jõuda selgusele temaga lähiminevikus toimunus. 


Ja toimunud on palju. Kuum tolm, õhtune roidumus, maha sõidetud pikk tee, ümberringi võõrad inimesed, võõrad elud, toidupalu otsivad ja ringi keksivad tuvid tänavakividel, väsinud moega äärelinnakohvik, kokkulepitud kohtumispaik, kus oodata olulist võtmeisikut. Nõnda see lugu hargnema hakkaski. Kõige esmalt lavastuski mu meeltes täpipealt selline mälupilt, mille ümber koondus hiljem ülejäänud lugu, hargnedes psühholoogiliste sugemetega põnevikuks.
Eret leiab end enam-vähem keset kaost, imelikes riietes ja paljaks pügatud peaga, käes veider plekkpurk, mille sisust tal õrna aimugi pole. Ometi määrab just see, mida ta tema valduses olevaga peale hakkab, tema enda saatuse ja edasise käekäigu. Ka selle, jääb ta üldse ellu või ei. 

Pilt: FB