Kolmanda novellikogumiku materjal täieneb, samuti on ideid järgmiseks lasteraamatuks

Ilma kirjutamiseta justkui ei saagi. Mingi raskesti määratletav vajadus sunnib sel teel üha edasi kulgema, visualiseerima, looma, emotsiooni ja hetkest sündinud ideed sõnadesse valama. Kes seda täpselt teabki, miks. Kas taim teab, mispärast ta sirgub? Kas kirjanik teab, miks ta kirjutab? Sisemise sunni ajel? Armastusest? Harjumusest? Kirest? Eks vist ka tagamaks teatavat sisemist meelerahu, kuna kirjutamine hoiab vaimu värske ja vaimses plaanis elusana, väga elusana kõige muu kõrval, mida argipäev pakub ja mis tihtipeale kaugeltki nii meeliülendav ei pruugi olla. Kirjutamine on omal moel meeldiv põgenemine, teistsuguse ja etema, miks ka mitte huvitavama tegelikkuse loomine. Võimalik, et olen kõigi nende aastaga niivõrd harjunud kirjutama, erinevaid fantaasimaailmu ja suhtemustreid looma, et ei kujutaks elu teistmoodi ettegi. Võimalik, et vajan pidevalt mingisugust uut loomeväljundit, eneseteostusvõimalust. Ma ei ole vaimses plaanis seisev vesi, kohe kindlasti mitte. Järeljätmatult saadab mind edasiliikumise sund, uudsete vaatenurkade leidmine, edasiarengupüüd. Teisiti lihtsalt ei tahakski. Nagu taime kannustab tagant määratlematu sund ja iha sirguda, päikese poole püüelda ja puhkeda, kannustab see inimlooma end kirjapandud sõnade kaudu väljendama, uut väärtust looma.

Vaatasin õhtupoolikul oma failivaru üle ja leidsin, et kolmanda novellikogumiku pooled lood on juba enam-vähem koos. Kuust kuusse olen järjepanu kirjutanud ajakirjas avaldamiseks lugusid ja viimaste novellide paremik, mis kõlbaks talletamiseks raamatu kaante vahele, võiks olla näiteks järgmine:

Naine rongilt
Hetked kohvikarva koeraga
Päikeseloojangul Brestis
Surm tuleb hiilides

Sinine päevalillepärg
Kivisüdamega haldjas

Ma armastasin politseinikku

Mõistagi on ülalmainitu alles algne loetelu, mille järjestus ja isegi pealkirjad võivad veel muutuda. Hetkel tundub mulle, et "Suvi kohvikarva koeraga" kõlab isegi märksa paremini. Samas läheb selle kõigega veel aega, et nimekiri täieneks ja saaks lõplik uute ning alles kirjutamisküpseteks saavate lugude läbi, mida hetkel pole veel olemaski, aga mis kindlasti varem või hiljem olema saavad. Igas kuus üks novell, sellise intervalliga olen harjunud. Alati polegi see muude tegemiste kõrvalt lihtne, kuid siiski teostatav. 
Järgmine plaan kirjutamise osas on arvatavasti see, et kuna juulikuus tekib töövaba nädal, mis on mõistlik otstarbekalt ära kasutada, on siis üpris reaalne alustada lasteraamatu sarja järgmise käsikirjaga Algse idee kohaselt võtan plaani kirjutada Aafrika loomariigist. Võimalikud lõbusate loomalugude tegelased, kellest kaalukausile jääb lõpuks kümmekond, on hetkel järgnevad: lõvi, kaelkirjak, krokodill, gepard, sebra, surikaat, panter, dikdik, impala, leopard, jaanalind, ahv, tüügassiga, jõehobu, okassiga.

Pilt: Kalmer Saar