Pisuke pilguheit minult aprillikuus ilmuvale ilukirjandusele

Natuke heidan nüüd valgust sellele, millist lugemisvara on oodata minult sünnipäevakuul, aprillis. Märtsis saab lugeda ajakirja vahendusel lühilugu „Elu valu vangistuses”. Kuna toimetus kiitis idee heaks ja pani ette kirjutada loole järg, nii saaks lõpuks raamatu mahu kokku, siis kulgesin oma aprillilooga seda teed, kuigi alul mul sellist plaani polnud. Kõrvaltvaatajana on raske kirjutada millestki, mis  pole otseselt enda igapäevaelu, seetõttu tuli niiöelda rolli sisse elamiseks kõigepealt erinevate tõbede kohta pisut informatsiooni hankida, kujutamaks ette elu, mil järeleandmatu valu saadab igat päeva. 

Kõigepealt oli mul ainult kaks karakterit. Võimaliku ratastooli jäämise diagnoosiga haige naine ja tema terviseprobleemide suhtes mõistmatu ning üleolev maamees. Ning hall märtsipäev, mil loo peategelane Neti seisab silmitsi oma isikliku viletsusega külalisteta sünnipäeva ja täieliku eraldatuse näol. Ainus ere värvilaik tema tuhmis elus on kaks rääbakat nartsissiõit Ülo poolt, sest enamaks tema empaatiavõimetu küljeluu ei soostunud. Kolmanda lootegelasena sekkub dialoogi seltskonnadiivast  ema, kelle särav maneerlik natuur on sootuks teisest maailmast kui raskemeelsusele kalduva Neti oma. Emal pole kunagi austajatest puudus olnud ja enamasti ei suuda ta ka mõista enda matsaka ja elust irdunud, allaheitliku tütre mõtteviisi ning ajendeid. Siiski kujutab ema endast Netile ainukest inimest, kes talle mingil määral moraalset tuge pakub. Kolmapäevad on need päevad, mil Neti jätab oma armetu igapäevaelu sinnapaika ja läheb emale külla, et siis omavahel natuke juttu puhuda. Need sumbunud õhtud ema nipsasju ja luksust täis korteris kujutavadki endast Neti ainukest keskpärast meelelahutust. 

Aprillikuu loos tekib juurde kolm tegelast. Kaks matsakat ja tegusat külamoori, keda esiotsa ainult kaugelt näidatakse, ning kunagine kursusekaaslane, paabulinnuna kirev Merike, kes kalmupingil e-sigaretti pahvides räägib Netile, kes teda tegelikult sugugi kuulata ei taha, isevärki ilmutusest, mille ta hiljaaegu sai.
Niisiis, kõik karakterid on väga vastakad ja positiivset konflikti õhus omajagu, niisamuti on oma koht killukesel huumoril, millega annab musta päeva hoopis kirkamaks värvida. 


Pilt: internet

Ilmunud on ajakirja märtsilugu "Elu valu vangistuses"

Õhus on valgust palju rohkem, käes on krookusesinine kevad ning pildidki tulevad päikese jõul palju paremad. 

Ei saa neist tulpidestki kevaditi üle ega ümber. Ikka satub neist nii mõnigi pildile, selle mõnusa jaheda karguse pärast, mida need kevadised taimed endas kannavad.

Ajakirja „Saatus&Saladused” märtsilugu „Elu valu vangistuses” ootab lugema. Milline näeb välja inimese argipäev, kes heitleb igapäevaselt tervisehädade küüsis. Tõenäoliselt me ei kujuta seda ettegi. Ega loo tegelane Netigi sellega hästi toime ei tule. Kõik tundub lootusetu, kuni....

Ajakirja "Saatus&Saladused" märtsilugu

Ajakirja "Saatus&Saladused" veebruarilugu