Suvelõpu aforisme vol.2

Õnne juurde pole võimalik reisida, seda ei saa omada, välja teenida, kanda ega tarbida. Õnn on vaimne elamus, mida kogeme siis, kui elame armastuse, helduse ja tänutundega.

Inimesed arvavad, et nad sõltuvad sellest, mis juhtub, et olla õnnelikud. Nad ei teadvusta, et see, mis juhtub, on kõige ebakindlam asi maailmas. See muutub pidevalt. Nad vaatlevad oleviku hetke kui rikutud millegi pärast, mis juhtus, kuigi ei pidanud juhtuma. Sellisel moel ei pane nad tähele täiuslikkust, mis asub väljaspool seda, mis juhtub või ei juhtu.

Paljud meist kipuvad leppima üsna pealispindsete ja kaduvate identiteetidega, nendega, mis teised neile omistavad, kiinduvad nende külge ja tegutsevad nende ülalhoidmise nimel. See on üsna habras pind, millele toetuda. Seda seepärast, et see on väga muutlik, nagu inimeste arvamus ikka. 

Meie tunded on pigem tagasiside meie rahuldatud või rahuldamata vajadustele ning ootustele nende vajaduste rahuldamise viiside suhtes. Niisiis ei pettu me milleski muus, kui vaid omaenese ootustes.

Kõigi elusolendite suurim väljakutse on see, kuidas aktsepteerida muutust iseenda ümber ja sees. Kui me suudame selle vastu võtta, tunneme sümpaatiat ja rahu, kui mitte, siis antipaatiat ja hirmu.

Igasugune omamine on sotsiaalne kokkulepe ja saab varem või hiljem otsa.

Kui me ei julge võtta riski, siis me ei saa kasvada. Väljatulek mugavustsoonist on selge märk edasi liikumisest.

Rikas pole mitte see, kel on teistest rohkem, vaid see, kes kõige vähem vajab.

Kaks inimest võivad vaadata ühte ja sama asja ja näha seda erinevalt.

Linn saab maailmaks, kui armastad ühte seal elavaist.

Kuna meie elu on nii lühike, siis miks me teeme nii paljusid asju, mis meile ei meeldi ja me ei tee nii paljusid asju, mis meile meeldivad?

Kas mäletad seda korda viis aastat tagasi, mil olid endast äärmiselt väljas. On sel tähtsust täna?

Kui me õpime oma vigadest, siis miks me oleme nii hirmul nende tegemisel?

Tihtipeale hiilib õnn sisse just sellest uksest, mille arvasid suletud olevat.

Aeg ei ole üldse kallis, kuna see on illusioon. Mida enam sa keskendud ajale – minevikule ja tulevikule – seda enam jääd sa ilma olevikust.

Ära otsi, ära püüdle, ära küsi, ära nõua, ära koputa – lõdvestu. Kui sa lõdvestud, see tuleb. Kui sa lõdvestud, on see olemas. Kui sa lõdvestud, hakkad koos sellega võnkuma.

Rahu keset ei tasu otsida väljaspoolt, see on sinu enese olemuses ja on seal kogu aeg olnud.

Mitte võtta vastu maist rõõmu on ka vaimse rõõmu tagasilükkamine. Soovid on ilusad, nad on loomise tööriistad.

Sa pead julgema füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt lahti lasta sellest ideest, kes sa enda arvates peaksid olema. Ainult siis saad sa olla see, kes sa tõeliselt olla tahad. See on tegu, mis lähtub armastusest iseenda vastu.

Kõigepealt teevad nad näo, et ei märka sind. Järgmiseks nad naeravad su üle. Seejärel nad võitlevad su vastu. Ja siis sa võidad.

Parim sõber on keegi, kes armastab sind siis, kui sa unustad armastada iseennast.

Sellel hetkel, kui sa lased kõigel oma elus juhtuda, hakkabki kõik juhtuma.

Sa ei kohtu valede inimestega. Su ellu saabub õige siis, kui oled mõistnud iseendaga sõbraks olemise viise.

Loobu püüdest muuta teist inimest, sest ta peegeldab sulle üksnes sind ennast. Selle asemel vaata endasse ja muuda seda, mis su enda juures muutmist vajab.

Inimesi su elus on igasuguseid. Need, kes korraks läbi astuvad ja need, kes pikemaks jäävad. Need, kes jäävad alatiseks ja need, kes ei jää, aga muudavad sind alatiseks.

Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi, vaid hetkede järgi, mil hing kinni jääb.

Kui inimlikud suhted purunevad, siis seepärast, et need sõlmiti valel põhjusel, kui see ei andnud sulle seda, mida sa tahad. Suhte eesmärk ei ole omada teist, kes võiks sind täiendada, vaid teist, kellega sa võiksid jagada oma terviklikkust.

Suhtes ei loe, kes teine on, mida ta teeb, omab, ütleb, tahab, nõuab, ootab, plaanitseb. Loeb ainult see, kes sina selles suhtes oled.

L.Durrell, T.H. Eker, D. Waitley, armastan.ee. E.Tolle, Osho, G. Aarma, E. Kaikkonen, T. Tiitus, alkeemia.ee, M. Gandhi, D. Cooper, K. Luik, S. Vadi.
Pilt: Joel Robison