Kel ununes pühaderutus mu detsembrikuine novell "Metsnelk lumes" lugemata, kuna number on müügist juba kadunud, saab ajakirja
"Saatus&Saladused" veebiväljaandest lugeda seda nüüd täismahus!
http://www.saladused.ee/metsnelk-lumes
Meenutuseks
sisukokkuvõte:
On
talvine karge pärastlõuna, mil loo peategelane Mehis satub
juhuslikult mereranda, kus kohtab kummalist võõrast.
"Tihtipeale
jõlkusin hilisööni väljas," tunnistab nooruk. "Sihtpunkt
või muljed polnud mulle kunagi olulised. Tähtis oli olla
eemal."
Ilmselgelt on Mehisel piisavalt põhjust kodust,
mille neli seina meenutavad liigse eredusega möödanikku, eemal
viibida. Olles õnnetuse läbi kaotanud perekonna, näib ta olevat
kaotanud ka iseenda identiteedi – jätab pooleli ülikooli, kaotab
huvi oma välimuse vastu, isoleerub ühiskonnast ja lõpetab
pikaaegse suhte.
"Meie liit kujutas endast päriselu asemel
pigem fassaadi, mille taga vilistas tühjus. Liina ei puigelnudki
kuigivõrd, ilmselt oli tal minust ja mu apaatsusest ammuilma kõrini
saanud. Kaastunde najal hingitsevat suhet ma ei tahtnud ja seda ma
talle ka ütlesin."
Siiski on Mehisel olemas parima sõbra
näol Olts, üle kelle üürika kulunud lävepaku võib ta igal
suvalisel ajahetkel sadada, et enesekindluse närused riismed
tasapisi taas kokkupoole kraapida. Ootamatult astub perekonna asemel
tühjale kohale rannas kohatud kummaline võõras, kelle isik kätkeb
endas enamat, kui esmapilgul paistab.
Foto pärit veebist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar