Kuigi
mul pole kombeks meediale oma eraelust eriti pajatada, tegin Hiiu
Lehe palvel seekord erandi ning kirjutasin sellest, kuidas minu peres
on kombeks pidada jõule ja aastavahetust. Kuna need kõige ehedamad
jõulumälestused jäävad sinna kaugesse
lapsepõlveaega, keskendusingi muljete ja meenutuste vahendamisel
peamiselt sellele ajajärgule. Sekka lisasin natuke ka tänapäevasemat
olustikku ja traditsioone, alates uksepärgade tegemisest võikringli sulamagusa mekini välja. Minu pühadelugu "Jõuludel on
lapsepõlve maitse" saab lugeda värskest Hiiu Lehe mahukast
värvilisest aastalõpunumbrist.
Millest
ma siis räägin? Tagatoas toretsevast suurest haljast kuusest,
vanamoeliste ehete võlust, küünlavaha sulamise lõhnast ja
isetehtud piparkookide hõrgust maitsest. Jõuluvana ootamise
elevusest ja õdusast talvisest koolivaheajast, mis möödus
vaheldumisi lugedes ja väljas tiigijää libedust proovides. Vahaema
imekaunistest kindakirjamustritest, küdeva ahjusuu soojast paistest,
mõnusatest maatoitudest ning minevikuhelgusest, mida ilmselgelt
igaüks meist killukesena endaga tänapäevas kaasas kannab.
Pilt leitud FBst.
Pilt leitud FBst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar