Valmimas on septembrilugu

Alles on jäänud veel näputäis puhkust ning endale omaselt kasutan aega optimaalselt ära ja kirjutan juba septembrilugu. Käisin vahepeal taas Tallinnas ning keskkonnavahetus lõi meeltesse küllaga sillerdama inspiratsiooni, värskeid mõtteid ja uutmoodi vaatenurga kirjatööle. Erinevalt kõigist eelmistest lugudest, mis minu sulest aastate vältel on ilmunud, on seekordne novell puhtalt autobiograafiline, kõik kirja pandud sündmused ka tegelikkuses aset leidnud ja mõtteid, mida peategelane mõtleb, mõtlesin ma ka tõepoolest. Tavaliselt olen vältinud otseselt enda elust kirjutamist, oma novellidesse sisse lükkinud isiklikku elu vaid aimamisi, millest saavad aimu ainult need, kes mind lähemalt tunnevad. Seekordne kogemus oli aga niivõrd teistmoodi, koomiline ja ere, et vääris tõemeeli lühijutu vormi valamist.

Septembriloo esialgseks pealkirjaks oli "Šokiteraapia pealinna moodi ehk lugu sellest, kuidas minust jälle tudeng sai," kuid peagi terendas vaimusilmas sootuks lakoonilisem ja tabavam tekst – "Öö kahe musta mehega." Nojah, veidike šokeeriv kahtlemata, samas kindlasti ka uudishimu äratav, seega jääb teil vaid üle septembrikuud oodata, mil värske ajakiri taas ilmub.

Seniks aga meelast suve ja arvake seni, mida iganes soovite. :)
P.S. Kes loomi lugeda oskab, saab päris tabava vihje kassi pilgust.