Valmis
on mu teise novellikogumiku ”Tuulemüüja tütar” kaanekujundus
ja teos ise juba nädalajagu päevi trükikojas. Seega on varsti
oodata raamatulisa psühholoogiliste tõsielulugude näol. Teos saab olema kvaliteetne ja kõvakaaneline, mahult 214 lk.
Tagakaanetekst:
Kas me üldse teame, kes me oleme? Usaldame seda muutlikku ja moonutatud hinnangut kuvavat kõverpeeglit, mis edastab üksnes seda tõde, millisena teised meid näevad? Usume seda kaugelt enam kui iseennast? Vahel on meil hea meelgi, kui õnnestub maailm ära petta. Peaasi, et ei peaks iseendaga silmitsi seisma. Sisemine segadus aiva süveneb ja sellest vabanemiseks otsitakse üha meeleheitlikumaid viise. Miski pole tõeline ega päriselt see, mida tahaks. Võib-olla pole seda olemaski?
Kas me üldse teame, kes me oleme? Usaldame seda muutlikku ja moonutatud hinnangut kuvavat kõverpeeglit, mis edastab üksnes seda tõde, millisena teised meid näevad? Usume seda kaugelt enam kui iseennast? Vahel on meil hea meelgi, kui õnnestub maailm ära petta. Peaasi, et ei peaks iseendaga silmitsi seisma. Sisemine segadus aiva süveneb ja sellest vabanemiseks otsitakse üha meeleheitlikumaid viise. Miski pole tõeline ega päriselt see, mida tahaks. Võib-olla pole seda olemaski?
Enesepett
ei saa kesta lõpmatuseni. Ühel hetkel saabub murdepunkt – eesriie
käriseb ja pilt tõelisusest jõuab ilma sageduse segajata
vaatajani. Kas see, mida nüüd peeglis näeme, meeldib meile? Kas
tunneme ennast üleüldse ära? Mis edasi saab, sõltub juba meist
endist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar