Mõtteid novellikogu "Õnn algab homme" ilmumise eel

Nüüd, mu värske ja uhiuue novellikogumiku "Õnn algab homme" ilmumise eel on ilmselt paslik sellel pisut pikemalt peatuda.

Niisiis, õnn. See kõikehõlmav ja tihtipeale mõtlemist kammitsev kinnisidee. Kuidas kellelgi. Õnn olla seisund, suhtumise küsimus. Mis iganes tõlgenduse me sellele anda soovime. Suhtumine "Õnn algab homme" on kergelt eneseirooniline ja pessimistlik, sest selles tõlgenduses tähendaks see justkui seda, et õnn ei saabu mitte kunagi, sest pikisilmi oodatav "homme" on alati kusagil eemal, haardeulatusest väljas. Kuidas siis kinni püüda see läbinisti hoomamatu homne unelm, kui see libiseb igal järgneval hommikul ikka ühe päeva võrra eemale?

Oma loos ei paku ma valmisretsepte ega isegi mitte kaudset lahendust selleks, vaid lasen küsimusel sedapuhku õhku rippuma jääda, sest vastused on tihtipeale me endi käeulatuses, kui vaid leida killuke oskust ja piisake julgust neile järgneda.

Alles hiljuti väitis üks mind tundev inimene, et õnnelikumat inimest kui mina annab otsida. Seejuures pidas ta silmas ilmselt eelkõige loomingulisi õnnestumisi ja tööalast edu.
Eestlane justkui kardab väita, et on õnnelik, kardab ära sõnuda ja sõnadega endast head eemale peletada. Sestap eelistame küsimusele "kuidas läheb" anda pigem ebamääraseid ja kidakeelseid vastuseid. Karge põhjamaine loomus manitseb kasinusele ja alalhoidlikkusele ning mis tahes lõunamaine bravuurikus kipub meis pigem kahtlusi ja umbusku äratama.
Suhtumine suhtumiseks, eks siinkohal peab igaüks ise leidma kuldse kesktee. Aga peatudes veel novellikogul, on teos saanud pealkirja samanimelise novelli järgi, mis on ka varem ajakirjas avaldatud loona pärjatud.
Depressiooni mustas haardes vintskleva Aura jaoks algab õnn justnimelt homme, see tähendab, mitte kunagi. Oma loos kujutan alevikuinimeste lihtsakoelist elu, kajastades põgusalt tööpuuduse ning valikuvõimaluste vähesuse probleeme. Kaks maapoissi satuvad lehekuulutuse peale tööle ekstsentrilise linnaproua juurde, keda ümbritseb saladuseloor ning kellest kohalikud parema meelega pigem eemale hoiavad.

Millist saladust peidab eneses majesteetlik maamaja, mille õue ning kõrvalhooneid novelli peategelane Kaur, kes igapäevaselt tegutseb antiigipoes, priske päevatasu eest korrastama asub? Missugust ahvatlust kätkeb eneses pealtnäha helge, heal järjel ja ohutuna näiv nägus naine? Milliseid deemoneid tuleb tal taltsutada ning kas rajalt, millele Kaur heauskselt ja abivalmilt on astunud, ongi enam tagasiteed?
See on lugu inimlikust rõõmust, valust ja sellest, kuidas kahe väga erineva inimese ootamatu teineteiseleidmine võib korraks selle kõige ehedama õnnekübeme meelevaldselt ja täiesti maksuvabalt neile mõlemale peopessa poetada.
Siinkohal võib muidugi diskuteerida, kas õnneks piisabki teise inimese olemasolust või peaks õnne lähtepunkt asuma me endi sees ja teised inimesed seda vaid toetama ning mingil määral suurendama. Teooriaid kohtab nii psühholoogias kui vastavateemalise kirjanduse hulgas igasuguseid. Mu isiklik eelistus aga olekski just selline.
Kogumik kätkeb lisaks novellile "Õnn algab homme" ka hulganisti teisi lugusid, igaüks neist lahkab mingis mõttes ja mingil moel inimsuhteid. Seda kogu värvipaleti ulatuses ja suhete keerukuses. 



Foto: FB