Ilmumas on novellikogumik "Õnn algab homme"

See nädalalõpp kulub novellikogule "Õnn algab homme" viimase lihvi andmisele. Kuna kolme ja poole aasta jooksul ajakirjale kirjutatud lugude paremik kujunes nõnda mahukas, tundus otstarbekas see paks käsikiri jagada kaheks. Novellidega on üldse see lugu, et kuna iga kirjutis on nii teemalt, mõtteainelt kui käsitluselt erinev, on hea, kui materjal ei jää liiga mahukas ja kokku surutud, vaid lugude vahele tekiks ka pisut õhku ja ainest mõtlemiseks. Seda enam, et iga novell kannab endas isesugust väärtust. Sõnaga, et sõnum paremini pärale jõuaks ja edulisemalt hoomatavam oleks, ilmub novellikogu kahes osas - esimene sel sügisel ja teine osa jääb uue aasta algusesse. Teine osa sai pealkirja oktoobrikuu novelli järgi "Kohtumine sillal," mis on uue kuu hakul kohe ka ilmumas. 

Eks me elud olegi mõttelised kohtumised sillal võõraste ja vähem võõrastega. Saatuslikud kohtumised, millesse mõni meist usub, mõni mitte. Mis suunas need meid kallutada võivad ja mil viisil edasi tegutsema panevad, sõltub juba konkreetsest loost, tegelaste omapärast ning situatsioonist.
Lugusid üle lugedes ja keeleliselt viimaseid mini-täiustusi sisse viies mõistsin, et mingis mõttes olen ma ise need lood, eksponeerituna oma parimast ja tundlikumast, võib-olla ka haavatavamast küljest. Mitte küll üks-ühele, pigem aimatavalt ja mind teadvatele inimestele äratuntavalt. Lapsepõlvemõtted, noorusea eneseotsingud, vead, mida nii me ise kui ka me lähikondsed vahel teevad, hinnangud ja väärtused, tulevikku vaatav ning olevikus ekslev pilk. Arusaamad ja hoiakud, mis ajas muutuvad, samuti see väärtuslik, mis igal juhul jääb. Kaudselt saab see kõik peagi kaante vahele. Kogemused on õpetanud, et mida ausam on autor lugejaga, seda suurem on kirjutatu menu. Võib-olla on see lugejate oskus tunnetada tõde ja teha vahet väljamõeldistel, igal juhul pole ma oma lugejat eales alahinnanud, vaid tahtnud alati pakkuda parimat, mõjusamat, mida mul hetkel öelda on olnud. 

Ajakirjanumbrid kaovad müügilt, aga raamatu kaante vahel ilmuvad lood jäävad igal juhul ja on ka lugejaile paremini kättesaadavad. Sestap ka seesugune otsus, ajakirjalood raamatuna välja anda. Kuigi sisuliselt on tegu praegu tavalise keeletoimetamisega, tööga, mida selles pühapäevases päevas raskendab harukordselt ilus sügisene, õue meelitav ilm, oli veelkord nende novellide seltsis viibida erakordselt hea ning hingekosutav. Neid lugedes mõistsin mingi veelkordse, ereda selgusega, miks ja mis põhjusel ma need kunagi kirjutasin, mida nendega iseendale öelda tahtsin. Mõistsin sedagi, kes ja missugune olen ma nüüd ning kui palju ajas muutunud. Loodan, et teil saab olema sama tore.

Kogumik "Õnn algab homme" koosneb viieteistkümnest novellist, mida on teadupärast juba isegi paras ports, kuna ükski lugu pole mahult alla kümne lehekülje, pigem rohkem; ja koondab mulle endale kõige hingelähedasema. Mõlemad novellikogumikud annab välja kirjastus Kentaur, toimetab Anne-Mari Alver ja kaanekujunduse teeb Margus Leibak.

Pilt: FB