Hüatsindi ärkamine

Hüatsint, mu varakevadine armastus. Lille sünd on natuke raamatu sünni moodi. Eriti seesuguse, tugevavarrelise ja võimsalt elujõulise, rikkalikult healõhnalise hüatsindi oma. See, kuidas tärkav võrse end ajas loob, valguse ja soojuse toel tärkab, muutub, täiustub, puhkeb. Teadmata midagi sellestsinatsest maailmast, kuhu ta võrsub. Sündimine läbi usalduse ja armastuse kätkeb eneses alati heauskset lootust, et tallegi on koht kellegi südames ja valgus silmades.
Õnneks lilled ei mõtle. Nad lihtsalt on. Järgides iseenda sirgumise suurt ja õnnestavat tungi. Ja võib-olla polegi vaja teada, miks üldse. Nii lihtsalt on. 

Esimene nädal

Teine nädal

Kolmas nädal