Toredaks traditsiooniks
on saanud suviti aset leidev kodukandipäev Võhandu jõe ääres,
kuhu tulevad kokku inimesed, kes suuremal või vähemal määral selle paigaga ja inimestega seotud. Kodukandipäev, mis on muutunud populaarseks ürituseks ja iga aasta toonud kohale üha suuremaarvulisema publiku, toimub laupäeval, 1. augustil, millest loodan ka ise osa võtta.
Muude sündmuste hulgas etendab Võhanduveere näitetrupp "Pungad" minu kirjutatud näidendit, mis kannab pealkirja "Jõetüdruku needus."
Muude sündmuste hulgas etendab Võhanduveere näitetrupp "Pungad" minu kirjutatud näidendit, mis kannab pealkirja "Jõetüdruku needus."
Hetkel
võin teile tutvustada tegelaste nimesid ja olemust, käsikirja laen
siia üles pärast näidendi toimumist.
LIIVI
– pereema, peategelane
MAARJAROOS
– lahke peretütar, peategelane
PÄIVI
– sõbranna
LAGLE
– sõbranna
TÄHTI
– sõbranna
TÕIV
– ulakas külapoisike
URMO
– ulakas külapoisike, pisut tasasema loomuga
VIHAVALD – ulakas külapoiss, neist kolmest vanim ja tõredaim
HALL NÄLG – needusest tulnud kannatus.
VIHAVALD – ulakas külapoiss, neist kolmest vanim ja tõredaim
HALL NÄLG – needusest tulnud kannatus.
PIKSE
PIIGA – needusest tulnud kannatus. Tantsuline osatäitja.
PÕUA PEETER – needusest tulnud kannatus. Tantsuline osatäitja.
PÕUA PEETER – needusest tulnud kannatus. Tantsuline osatäitja.
KIUR
– vapper ja ettevõtlik perepoeg, peategelane
UKU
– perepoeg, Kiuri sõber
TORMI
– perepoeg
LOORE
– peokülaline
PÄRLE – peokülaline
PÄRLE – peokülaline
ÖÖLIND
– esivanemate vaim. Tantsuline osatäitja.
JÕETÜDRUK
– jõevaim, Võhanduveere rahva kaitsja, imekaunis, kuid kergesti
haavatav olevus
VETELKÄIJA – ebamaine ja kaunis olevus, iseäraliku andega
VETELKÄIJA – ebamaine ja kaunis olevus, iseäraliku andega
RAHULEID
– hall tark, ebamaine olevus võluväega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar