Suvenäidendi pealkirjaks saab "Jõetüdruku needus"

Suvel esitamisele tuleva näidendi käsikirjaga on lugu hetkel siis niikaugel, et põhimõtteliselt on käsikiri valmis. See vajab nüüd veel viimast lihvi, ülelugemist ja jälgimist, et igale osatäitjale saaks sobivas mahus ja vastavalt võimekusele piisavalt teksti. Näidend kannab pealkirja "Jõetüdruku needus", sisaldab nii sõnalist kui tantsulist osa, sekka ka pisut laulu; on täidetud rohkete lengendide ja pärimustega, samuti leidub seal ka pisut müstitsismi, nagu minult sooviti. Mahult jääb käsikiri kuhugi viieteistkümne lehekülje kanti, mis on näitetrupile "Pungad" eeldatavasti päris paras ja jõukohane. Pealkirja idee tuli üpris hõlpsalt. Kuna näitetrupp astub üles Võhandu jõe ääres, oli jõetemaatika kaasamine igati sobilik. 

Tegelikult polnudki ühe fantaasiarohke ja sisutiheda, korrektselt vormistatud näidendi kirjutamine kuigi kaelamurdev ülesanne. Vajasin vaid piisavas mahus vaba aega ja teadmist, et mul pole momendil kuhugi kiire, ma ei pea ülepeakaela mingi muu tegevuse juurde tormama ja kirjutamist pooleli jätma. Säärane enese killustamine ja erinevatele tegevustele ümber lülitamine mõjub tihtipeale kurnavalt ja inspiratsiooni pärssivalt, kui pean planeeritut üha edasi lükkama ja ka kõike muud, nii igapäevaelulist kui tööalast jõudma. Samas on aga vahel just hea ja värskendav korraks kirjutamine pooleli jätta, minna kohvitassiga õue, hingata sõõm värsket õhku, istuda aiamajas, vaadata rohelise muru seest üksteise võidu tärkavaid märtsikellukesi ja tõmmata hinge. Võib-olla teha vahelduseks isegi üks pikem jalutuskäik, et mõttelõng kiiremini ja värskemalt edasi veereks. Armastan üle kõige selliseid vabu päevi ja vabu hetki. Kirjutaminegi võib olla puhkus, sest annab alati suurepärase enesetunde. 

Näidendi "Jõetüdruku needus" kirjutasin enam-vähem valmis kahe päevaga, kümnetunniste töötsüklitena, vitamiinide ja kofeiini toel, pidades seda pigem sulaselgeks rõõmuks ja järgnemiseks inspiratsioonile kui ränkraskeks, palehigis tehtavaks tööks.
Enim tekitas peamurdmist enne kirjutama hakkamist õige teema ja tegelaskujude leidmine. Killukese ainest, mis fantaasia käivitaks, sain sirvides Aime Maripuu raamatut "Jõgi ei peatu kunagi", kust leidsin näiteks Jõetüdruku karakteri ja nii mõnegi legendi, mis sujuvalt näidendi vormi valada. Vahvaid maalähedasi nimesid aga sain Maavalla koja veebilehelt aadressilt www.maavald.ee. Tänutäheks on näidendis esindatud ka Maavalla Koda, seda küll elupaigana tähetargale.  

Tagasivaatavalt võin nüüd öelda, et mingis mõttes on näidendit kirjutada isegi lihtsam kui novelli, kuna näidendi vorm ja ülesehitus nõuab peamiselt dialoogi, mida kirjutada pole raske, kuna olen dialoogivormis kirjutamist viljelenud piisavalt. Lisaks kaasata pisut olukorrakirjeldust ja jutustavat osa pole midagi üle jõu käivat. Vabalt saab välja jätta kõiksugu kunstipärased sõnakeerutused, mis on novelli puhul pigem reegliks ja rikastavad teksti. Näidendi tekst peab olema lühike, lihtne ja vähesega palju ütlev ning näitlejatele hästi meeldejääv. Tuleb tunnistada, et näidendeid sisaldavat ilukirjandust on meil üldse vähe, seega mõistan ka näitetruppide kimbatust ainese valimisel. Igaks juhuks napsasin raamatukogu riiulilt kaasa Andrus Kivirähki näidendite kogumiku "Papagoide päevad", et värskendada mälu, kuidas näidendit veatult komponeerida.

Näidend "Jõetüdruku needus" koosneb kolmest vaatusest ja mahutab vabalt ära kahekümne või vajadusel enamagi inimese tunni-pooleteisttunni-pikkuse tegevuse. Käsikiri on üles ehitatud nõnda, et jätab ka näitlejatele endilegi soovi korral piisavalt mängumaad improvisatsiooniks, mida näitetrupp "Pungad" enamasti ka teevad. Näidendi käsikirja riputan siia keskkonda tutvumises üles pärast selle esitamist, seega augusti algul. 

Hetkel on küll natuke kahju on küll sellest, et kolme vaba päeva asemel jääb nüüd puhkeaega kõigest mõni tund, ent otsustasin end käsikirja valmimise puhul premeerida kontserdielamusega ja lähen õhtul osa saama kirikukontserdist ja Taizé muusikast, mis on käesolevatele pühadele igati teemakohane ja  mõnus sisekaemuslik elamus. Väljas tibab juba mitmendat päeva vihma ja samas oli see tubaseks olemiseks igati hea aeg...




RÕÕMURIKKAID PÜHI!

Pilt: Taevaskoja, üks kauneimaid paiku Võhandu jõe ääres, Põlvamaal. Leitud aadressilt: puhkaeestis.ee