Vahepeal olen siit keskkonnast taas kadunud olnud, kohati selline veider tunne tekib, justkui oleks võlgu kõigile. :) Raamatusõpru, kes soovisid mind Tallinnas kuulama tulla, pidin kahjuks natuke kurvastama, kuna pidin tervisemure tõttu lükkama kohtumised uuele aastale. Aga need kindlasti toimuvad. Nii Keskraamatukogus, Torupillis kui ka mujal. See saab teoks veeburaris, vähemasti nii meil kokkulepe jäi.
Mis siis veel. Facebooki konto tegin vahepeal, kuigi arvasin, et sisimas, et ma jätaks pigem selle liigutuse tegemata ja lihtsalt blogiks. Kui inimesel tekib natuke (sunnitud) vaba aega, hakkab ta teinekord kummalisi asju tegema, kas pole? Tegelikult ajendas konto tegema soov üht inimest leida ja kõige mõttekam oli seda teha läbi FBi. Ja mis seal salata, mugav info edastamise viis on see kahtlemata, selle asemel et igaühele eraldi meilima/helistama hakata.
Mis veel. Kolmapäeval oli Kärdlas Ave Vita! keskuses saatusliku kuupäevaga 121212 Maailmalõputäiskuuluulefestival. Kompentsatsiooniks iseendale, et pidin need Tallinnas-käigud edasi lükkama, otsustasin vapper olla ja end kohale vedada. Hästi vahva oli. Tõtt-öelda ei meenugi mulle üritus, kus ma niimoodi naernud oleks. Contra, Pehk, Märka, Kõusaar, Ehin, Johanson... See, et talvel pole Hiiumaal tegemist ja saar tukub lume all ega tea muus maailmast midagi, on tegelikult täielik müüt. Pigem on nii, et igale üritusele, kuhu tahtnud, pole jõudnudki. Tegin festivalist ka pikema kokkuvõtte, mis läks Hiiu Lehte ja jõuab mingi hetk loodetavasti ka mu blogisse üles koos piltidega.
Täna-homme on meil jõululaat Kärdlas. Piparkoogilõhnane, täis kaunist kohalikku käsitööd. Ilmselt tasub pelgalt elamuse pärastki läbi astuda. Vaatab, kas õnnestub.
Ilusat jõuluootust kõigile ja aitäh, et mind ikka loete!
Pildil luuletaja Kristiina Ehin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar