Oma muude tegemiste ja loomingust rääkimise kõrvale vahelduseks mõned hetked Ott Leplandi kontserdilt Laulupealinnast Kärdlast. Õigupoolest polegi see lugu sellest, kuidas ühest tavalisest noorest inimestest saab korraga keegi, kelle pärast rahvamass end helendavate teleriekraanide ette istuma seab või parki kokku voolab. Pigem on need lihtsalt hetked, nähtuna läbi mu enda silmade.
Neljapäeva õhtupoolik. Päev läbi taevas siranud heitlik suvine päike hakkab aegamisi pilvede varju roomama. Laulupealinna madalad helesiniseks võõbatud pargipingid on viimase kohani hõivatud. Vaba koha leidmiseks läheb tublisti aega, ent lõpuks õnnestub me seltskonnal end ühe vanema abielupaari kõrvale istuma mahutada.
Kerin kampsuni istumise alla, sest tegelikult on soe.
Suhkruvati kohevat valget kuhja näksivad lapsed. Kirju kübaraga kohalik poetess, kes minuga põgusalt uue lava arhitektuurist juttu teeb.
Mobiilidega pilte klõpsivad lapsed lava ees. Roosa Hello Kitty vihmavari, justkui loojuv päike.
Üks paar tantsib lava ees.
Paar tuttavat siin ja seal.
Vihmapiisad pinkidel. Üksteise järel avanevad vihmavarjud nagu värvilised seened. Teele Viira elurõõmust kantud hääl. Suur ekraan helendab lava paremas nurgas. Liikuvad ja vahelduvad pildid, mis toovad meieni ühe laululava tulesurma ja uuestisünni. Ehitusplatsil toimetavad vilkad sipelgad võluvad justkui imeväel püsti seinad ja katuse ning võõpavad need helesiniseks. Varakevadest saab märkamatult suvi.
Tanja Mihhailova pikas kirjus suvekleidis, punased õied juustes. Aegamisi linnale laskuv õhtune hämarus. Õhtu läbi filmiv telekaamera, mis pika musta maona sujuvalt ühest kohast teise rändab ja iga hetke endasse talletab. Pikkades valgetes kleitides ja punakirja vöösid kandev koor. Oti selge, puhas ja jõuline hääl, mis sööstab läbi iga kuulaja ja hajub kusagil eemal, roheliste pärnade ja paplite taga.
Mis üldse paneb ühe noore inimese laulma, teise sihikindlalt sportima, kolmanda kirjutama? Tee iseendani ja endast andmiseni algab igaühel isemoodi. Sümpaatne on see, kes suudab seejuures lihtsaks jääda ja suhtuda kodukandi rahvasse soojusega.
Laulupealinn. Siin ja praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar