Valmimas on aprillinovell "Naine rongilt"

Hakkasin nädalalõpul kirjutama uut ajakirjalugu "Naine rongilt". See jõuab teieni aprillikuus. Suhtlusnõustajad ja muud targad inimesed on hoiatanud, et unenägudest ei tasu avalikult kirjutada. Inimesed, kes teiste alateadvust lugeda oskavad, olla õite osavad sealt enda jaoks mingit tähendusrikast informatsiooni välja noppima. No ma ei tea, eks üritage. Tegu on siiski ilukirjandusega, mida ei tasu täiel määral tõe pähe võtta.

Antud loo puhul on tegu reaalsuse ja unenäo omamoodi põimumisega, milles on rõhk ülekaalukalt unenäo poolel. Meie kogetud emotsioonid, hirmud, lootused ja muu jõuavad tihtipeale mingeid hämaraid keerdtreppe pidi varem või hiljem unenägudesse. Seal tekib neist mingi sootuks isesugune väärtus.

Aga momendil väga üldsõnaliselt ka loost endast. Naine rongilt. Selline tuhmipilguline muljutud tiivaga lind, kelledest ma ikka tihtipeale kirjutada armastan, kuna see inimkarakter on minu jaoks kõige kõnekam. Sõidab marsruudil edasi-tagasi üksnes selleks, et näha vilksamisi ühte teatud maja ja selles elavaid inimesi. Lugu hargneb, pinge kasvab ja lõpuks ei jää enam miski pelgalt pealtvaataja tasandile. Novell on saanud inspiratsiooni samanimelisest filmist, mille hulka on põimitud isiklikke mälestusi. 



Pilt: internet