Esiotsa ei plaaninudki sõna võtta, kuid kuna kassitrall mind juba varahommikul virgutas ja aega tööleminekuni veel küll, siis üle pika aja siia jälle mõni sõna kirja.
Ajaga muudavad paljud asjad tähenduse. See, mis kunagi oli eluliselt oluline, kaotab ajapikku oma kirvendava tähtsuse. Ei hakkakski siinkohal rääkima, kuivõrd suur illusioon on tihtipeale miski, mis leiab aset kahe inimese vahel ja kuivõrd palju lähtume me eelkõige isiklikust egoismist, sildistades seda mõttes sõpruseks või milleks iganes. Inimloom on harva truu ja egoismitu.
Loomad on sõbrad ja neil on sügavalt ükskõik mis iganes tähtpäevadest. Selles mõttes mulle meeldib nende suhtumine. Kõik need südamekesed, võltsvagadus ja kampaania korras kallistamine on nende jaoks tobe, arusaamatu ja täiesti ebavajalik. Jah, eks nemadki oskavad olla isekad, nõudlikud ja puhuti täis jonni, kuid täpipealt samamoodi on neil savi sellest, milline parasjagu välja näed, kuivõrd emotsionaalselt läbiklopitud või jätkusuutmatu hetkel eduühiskonna silmis oled.
Ole lihtsalt olemas, sellest neile piisab, et väljendada oma tingimusteta armastust. See on kullaprooviga suhtumine, milleni meil, inimestel, tihtipeale pikk tee minna.
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar