Kirjutamisel on ajakirja detsembrilugu

Pika leheriisumise ja metsas kolamise päeva lõpuks jõudsin mõneks tunniks ka sinnamaale, et korraks läptop põlvedele tõmmata ja mõte lõdvaks lasta. Natuke aega sisutühja helendava ekraani põrnitsemist ja nii need read tulid. Seekordne detsembrilugu räägib kahest üksikust keskealisest naisest vanas, päranduseks saadud majas.

Loo keskpunktis on kaks õde, kel pole kedagi ega midagi peale teineteise ja ühe vana, tühjana seisva maja, milles kunagi ammu elas nende vanaema.  Minevik, olevik, valusad möödanikukangastused ning hahedad, kerge härmakorraga kaetud olevikurõõmud, mis võivad omandada just sedavõrd suured mõõtmed, kui seda ise lubame.

Jõudsin täna kirjutada tubli 800 tähemärki ning loodetavasti saan novelli õigeks ajaks valmis. Ma veel ei tea, on see õnneliku või õnnetu lõpuga lugu, kes on veel tegelasteks peale tasase maalähedase Margareti ja upsaka ning edeva Häli, kas tegevus toimub ainult ühes või mitmes paigas, kuid küllap jõuan seda edasi mõelda uuel nädalal. 



Pilt: internet