pühapäev, 24. september 2017

Kirjutan, kirjutan, kirjutan...




Kirjutan, kirjutan, kirjutan...
Laste loomaraamatu sarja teisest raamatust on valmis neli peatükki ja homme lisan viienda. Seega on ideaalis pool käsikirja peagi valmis. Võimalik, et uus teos tuleb isegi pisut mahukam kui esimene, "Maailma parim dingo", sest toredaid tegelasi, kellest kirjutada, on aafrika looma-linnuriigi seas küllaga. Selles mõttes olen väga rahul, et valisin ainestikuks just selle maailmajao.
Järgmise nädala kavatsen maksimaalselt kirjutamiseks ära kasutada, eks paistab, palju jõuab. Loodan, et piisavalt. Ja ma ei kiirusta. Võib-olla on see üks esimesi kordi, mil kirjutan täie rahuga ega püüa end rohkem tagant sundida, kui mõte parasjagu välja kannab. Sedaviisi saab parem. Peatükk päevas on täiesti reaalne, kui midagi pakilist vahele ei tule.
Ja vahepeal naudin kaunist päikeseküllast vananaistesuve, käin ujumas, massaažis, küpsetan viimastest suveõuntest midagi, loen ja laenutan järjepanu uut, olen päikese käes, jälgin, kuidas mesimummud hilistel suvelilledel vilkalt siblivad ning kõhutäidet nõutavad, sõidan rattaga, käin metsas ja söön marju, vaatan, kuidas päike läbi sihvakate mändide sillerdab, kuulan vaikust, kuulan muusikat. Telekat pole see kaks nädalat ainuski kord vaadanud ega ole sellest isegi mitte puudust tundnud. 



Pilt: internet







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar