See mõistatuslik märtsikuu...

Ega muud, kui nädalalõpp hiilib jälle tasahilju lähemale ja venitab tööinimese näo salamisi naerukile. Mis on parim asi maailmas? Vaba päev. Eks ole. Rahuloluks pole tihti enamat tarviski.

Usun, et pole enam kaugel hetk, mil saan näha oma neljanda lasteraamatu "Maailma parim dingo" kaanekujundust. Raamatu tegijaist vaikin siivsalt seni, kuni leping on korrektselt allakirjutet. Seega tiirutan koeraga hommikust jalutusringi tehes aeg-ajalt vihmast tilkuva postkasti läheduses, hing raasike elevil, nagu sel puhul ikka. Vaatan puid ja ilma ja õhkan sisse märtsikuud. Kuigi postituvi käib nüüdsel moodsal netiajastul harva, võib tema noka vahelt mõnikord maha potsatada nii mõndagi huvitavat. Vähemasti on nüüd mu postkast ilus, läikiv, tuliuus ja ajakirjad ja muud tähtsad teatised ei saa enam märjaks.


Pilt: internet