Naistepäevast nii- ja naapidi

Kõigi maade proletaarlased... ja need muud kommunismiehitusmaigulised sõnad sattusid kesk ööd pähe, kui kass ennastunustavalt kraapima kukkus ja mind viivuks unest virgutas. Mõtlesin, et näe, jälle käes sovjetiaegne ja tegelikult otseselt mittekellelegi vajalik püha nimega naistepäev. Mis iganes, ega suurt vahet ju samas pole, kui tahetakse mis iganes ettekäändel lilli tuua. Tulbid on ilusad ja kevadelõhnalised, olgugi, et akna taga laiutab jälle vastik talv ja tööle tuleb läbi lume suisa trügida. Mis jõulu ajal hinge härdaks teeb, on kevade ootajale vastukarva, et mitte brutaalselt välja öeldes kannatuse viimane piir. 
Aga ilma üle võib eestlase kombel vinguda lõputult, armutult ja järeljätmata. See on selline turvaline ja mugav teema, mille kallal võib mõnuga naaksuda aegade otsani ja sutsu veel peale sedagi. Kolitagu siis mõnele muule laiuskraadile, kus päike aastaringselt täie rauaga turja praeb ja liiv taldadest biifsteeki valmistab. Ega seegi tõtt-öelda kuigi turgutav elamus ole, ajapikku läheb tüütuks. Väga, väga tüütavaks ja oi, kuidaks tahaks Eestimaa pilvede alla tagasi, nii et hakka või küüntega endale koduteed kraapima.

Ilma teemal rohkem praegu sõna ei võtakski. Lumi, no tühja temaga. Kõige rohkem paari päeva pärast on ta nagunii sulanud ja unustatud ja võib härdalt jälle lumikellukaga tõtt vahtida ning esimest kevadliblikat oodata. Korra vaatasingi eemalt, et ennäe, laperdab miski pruunikas ollus läbi õhu, osutudes lähemalt kaedes hoopis mulluseks leheprügiks. Nii on paljude asjadega siin ilmas. Illusioonid on tähendusrikkad vaid meie endi kujutelmades ja tegelik tõde hoopistükkis argisem. Mitte muidugi alati. Vahel on ka vastupidi, õnneks. Eks selle õnne nimel tiksumegi. Ju.
Aga räägiks hoopis muust. Kirjastaja Anne-Mari võttis aprilliloo sõbralikult teadmiseks (loe: avaldamiseks) ja arvas, et romaan "Tupiktänavas", mis on avaldamisjärge oodanud juba mitu aega, jõuab märtsikuus trükki. Seega on ehk aprillis oodata juba uut raamatut. No tahaks loota, igavesti äge ju. Lasteraamatu koha pealt hetkel rohkem uudiseid ei ole, võib-olla on postkast lepingu ära söönud.

Mis siis ikka, imekspandavat naistepäeva, naised! Ärgem unustagem, et suures osas meie õlul see maailm püsibki!


Liblik võetud internetist.