Külmast
meretuulest hoolimata, varjuliste
sinilillepuhmaste okkapuruses süleluses nägin ära
sellekevadise esimese liblika. Kirevatiivalise, üle paljude aastate.
Okaspuud pole veel õiget karva, alles talviselt kahvaturohelised, nagu oleks keegi neid valge pastellkriidiga varjutamas käinud. Imetabane nädalalõpp, mil kiirustamata näeb palju-palju kaugemale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar