"Aprillipimedus" Salalduste aprillinumbris

Ajakirja Saladused rõõmsate roosavärviliste aprillikuunumbri kaante vahel leidub taas üks minu lugu, sedapuhku peakirjaga "Aprillipimedus."
Novell räägib põlvkondadevahelisest vääritimõistmisest, eelarvamustest ning eri rahvusest inimeste vahelistest suhetest.
See on esimene novell, mille kirjutasin nähtuna mitme erineva tegelase silmade läbi, seega otsene minategelane loos puudub, samuti vältisin sedapuhku turvalist ja mugavat mina-vormis kirjutamist, kuna arvasin, et nõnda saab lugeja parema ülevaate erineva tegelaste hingeelus toimuvast. Seega on lugu jutustatud nii ema Heli kui tütre Stiina silme läbi nähtuna.
Vastakuti on kaks eri põlvkonda. Emal on negatiivne kogemus minevikust, suhtest muulasega, millest tal on mäletada üksnes ebameeldivat. Tütar seevastu ei pea ema eelarvamusi millekski. Ta sõlmib sõpruse teisest rahvusest kena noormehe Markoga ja plaanib teda koju külla kutsuda. Heli on seesugusest uudisest silmnähtavalt šokeeritud, oskamata muud teha, kui muret töökaaslasest sõbrannaga Margega jagada. Õnneks omab Marge kogu loo suhtes märksa avatumat vaatenurka.

"Aprillipimedus" üritab lugejat mõistma panna, kui väär ning pinnapealne on omada põhjendamatuid eelarvamusi ning teha ühe indiviidi puhul järeldus rahvusest kui tervikust.