Postitan siia kaks armast kommentaari. Esimene on inimeselt, kes kurtis, et ei saa kuidagi kommentaari postitatud ja palus, et teeksin seda tema eest. Et see kuhugi kribu-krabu sisse ära ei kaoks, tegin sellest eraldi postituse. Teine on ühelt loodusesõbralt ja käib ilmselt rohkem mu teise, loodusblogi juurde, kust ta endale rohkelt äratundmist leidis, ent panen need kaks praegu siia nende endi nõusolekul ja soovil kokku. Südamlikud tänud nõnda soojade hinnangute eest, igati tore on neid kuulda nii tuttavate kui ka päris tundmatute käest!
Astun siit ikka aeg- ajalt läbi ja naudin Su sõnaosavust ja maailmatunnetust, õppides ka ise maailmas veel palju teisi maailmu ja mis peaasi- võimalusi nägema. Aitäh! Armsaid äratundmismomente oli Su blogis palju, aga ma ei saanud kommentaari kunagi kirjutada. Need pildid oli ikka üle kõige, kus Sa kärus olid ja kus me Sinu pool külas olime. Mõnes mõttes olen Sinu hingesugulane nende lapsepõlvepildikeste osas, ka mulle oli maailm lapsena midagi enamat kui teistele. Aga kannan endas neid lõhnu ja tundmusi, mõeldes, kas olen sellevõrra rikkam... Leian, et tegelikult on meie koolil üks eelis paljude teiste koolide ees- meil on oma kirjanik- Sina, Kiiri.
A.
Kuidas ma sind leidsin siis? Lappasin parajasti neid fotoblogisid. Otsisin.... mingit omanäolist loodusfotoblogi. Seal on tihti piltide all kirjas ka tehniline info. Üks, teine , kolmas, stopp! mis see nüüd oli? Natuke lugesin ja sain aru et olen millegi VÄGA huvitava lehe otsa sattunud. Alguses jah, kirjutasin et tuleb silma peal hoida, aga eksisin. Olen hakanud seda süstemaatiliselt lugema... Sest see mida teed, on midagi erilist... midagi väga-väga huvitavat, midagi suurt!! Sinusuguseid inimesi võiks rohkem olla, oleks maailm palju parem!!!!
P.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar