Vahepeal
tekkis tahtmine nostalgialainel kulgeda ja vanades piltides sobrada. Meenutasin, mis oli ligikaudu samal ajal, eelmistel kevadetel ja varasuvel. Mingisugune valik, mis ei kajasta mõistagi kogu tegelikkust, vaid ainult valitud hetki, jäi
sõelale. Võib-olla polegi seejuures iseenesest oluline foto ise, vaid emotsioon, mis sai koos sellega talletatud. Mis üldse on oluline? See, kui õnnelik või ennast teostanud keegi antud hetkel oli? Seegi on nii muutuv väärtus ja aeg ning elukogemus sunnib vahel nii mõndagi ümber hindama. Peamine on siiski jääv, õnneks. Andmisrõõm muutub topeltsuureks, kui seejuures näed, kui palju reaalset head see kallitele teeb.
|
Siis, kui lumi polnud veel läinud |
|
Meelevaldselt vohavad krookused |
|
Kompositsioon urbade ja küünaldega |
|
Kaks maasikablondi |
|
Suveterrassil päikesevarjus |
|
Õitseb vanaema mälestuseks |
|
Üks tähendusega ajakirjalugu |
|
Persoonilugu "Eesti Naises" |
|
Navitrollalik Hiiu olustik |
|
Õitseb maas ja puus |
|
Siis, kui lõhnas lavendel... |
|
Mereteel |
|
Kärdla Baptistikogudus |
|
Hellamaal |
|
Panoraamvaade |
|
Peegelduse peegeldus |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar