teisipäev, 17. aprill 2018

Eeltutvustav katkend mais ilmuvast ajakirjaloost "Kooselu kummitustega"




Heakene küll, ega ma pole kade. Kuna huvi mu veel ilmumata ajakirjaloo vastu on paisunud üllatavalt suureks, siis eeltutvustuseks väike katkend. Tõtt-öelda arvasin, et skeptikuid on teie seas palju rohkem. Täispika loo lugemiseks tuleb maikuu värske ajakirjanumber ikkagi ära oodata.





Aja jooksul on meil olnud mitmeid lemmikloomi, nii mõnedki neist on saanud vanaks ja läinud ära loomade paradiisi. Kuigi üha enam tundub, et nad paistavad paradiisile pigem meie kodu eelistavat. Kohta, kus nad olid harjunud. Neli kassi, kolm küülikut ja kaks suurt koera. Nad kõik või keegi neist võib väga vabalt viibida vaimolekus siin. Millega siis seletada, et mu kolm praegust, täie mõistuse juures olevat briti kassi jõllitavad vaheldumisi ühte kindlat kohta – kamina juures asuvat kiviseina. Ühte punkti, madalal all, nagu istuks seal üks väike vaimloom, kes tunneb vajadust seltsilise järele.
Mingi aeg tavatses mu vanim ja kõige tundlikuma loomuga kass istuda igal varahommikul köögilaual ja vahtida üksisilmi pimedasse allkorruse magamistuppa. Päevade viisi, igal hommikul üks ja seesama. Kass istub liikumatult ja jõllitab. Tema silmade kõrguse järgi oletades võis ta vaatlusobjektiks olla inimesepikkune kogu. Hiljem tegi ta seda päevalgi. Tõtt-öelda oli see üksjagu kõhe, seda enam, et päevavalguski ei kinkinud meile ainsatki vaimudest vaba hetke. 
Parem oligi, et me ei näinud, mida ta vaatab. Võib-olla oleksime olnud kordades rohkem häiritud. 

Kujutlen, kuidas tegelikkus välja võib näha. Kõnnin öösel trepist alla. Uitan mööda hämaraid tube köögi poole, et vett juua, ise häiritud mõttest, et minust vasemal ja paremal hõljub hordide viisi nähtamatuid olendeid, keda ma enesele teadmata riivan ning keda ma nagu muuseas eemale pühin, ise midagi tundmata ja tajumata.  Tegelikult pole see üldse tore. Mõte, et mind igal sammul jälgitakse ja kõigist minu tegemistest teatakse, ei meeldi mulle kaugeltki. Sisuliselt puudub mul igasugune privaatsus. 



Täispikk lugu ajakirja "Saatus&Saladused" mainumbris.
Pilt: internet









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar