Ma
pole kunagi keldris kinni olnud ega isegi mitte natukest aega liftis,
kuid olen sellegipoolest mõelnud, kui ängistav võib olla see tunne, kui
midagi nii iseenesestmõistetavat on sandi juhuse tõttu ühtäkki käest riisutud ja kui vajalik on inimesele tema eksistentsiaalne vabadus. Ega sellest vist enne täielikult aru saagi, kui seda enam ei ole. Puudub võimalus näha päikest, minna ja
tulla omatahtsi, olles sõltuv vangistaja haiglasest meelest ning
mõtetest.
Niisugusest vastuokslikust ja pingeid täis olemisest
räägibki mu maikuine novell "Kolm kuud keldris" mille
veebiversiooniga saad tutvuda ka ajakirja "Saatus&Saladused"
vahendusel. Tee seda järgneval lingil:
http://www.saladused.ee/kolm-kuud-keldris
Foto: veeb
Foto: veeb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar