Eeltutvustus novellile "Reisile minuta"

Põgeneda oli hea. See täitis mu rõõmujoovastusega. Auto kummid sahisesid märjal maanteel ning õrnhall õhtuhämu tekitas aistingu, nagu oleksin maailmas üksipäini. Kiikasin kella. Pool seitse. Veidralt vähe. Lasin kiirusel alaneda mõistliku piirini ja arvutasin mõttes, millal ma Uku juurde jõuan. Kui Tartu tuled viimaks paistma hakkasid, hingasin kergendatult.

Veerand tundi hiljem parkisin auto tuttava puumaja ette ja vaatasin lootusrikkalt valgustatud akende poole. Uku oli kodus. Tõdemus pani mu südame elevusest pekslema. Lippasin trepist üles ja seisin kollase puituksega silmitsi. Olin niimoodi loendamatuid kordi kaalutlevalt seisnud, enne kui lõpuks koputasin. Sellistel hetkedel tajusin alati kirjeldamatu selgusega, et olen elus, elurõõm igas naharakus pulseerimas. Ainult Uku suutis mind niimoodi tundma panna ja see oli piisav põhjus ta ikka ja jälle üles otsida.

Täispikka lugu saab lugeda ajakirja "Saatus&Saladused" juuninumbrist, mis peagi müügil!

Maal: Anne Aspinall