Raamatukott viimastel aastatel ilmunud loominguga sai käe otsas nii raske, et oli päris tore, et kaugele ei tulnud minna. Õhus sillerdas päikest, kuigi tuul oli kevadele iseloomulikult jahe ning kargevõitu.
Huvitoas ootas mind ees kümmekond inimest, keda lehekuulutus ja sisemine huvi kokku oli toonud. Milleks ma kindlasti valmis polnud, oli publikupoolne suur huvi ja asjatundlike küsimuste rahe, mis hakkas sadama ruumi igast otsast niipea, kui mõned sissejuhatavad laused öeldud sain. Nõnda oli lihtne rääkida ja mõnusas vestlusringis lendas aeg imekiiresti. Tunti elavat huvi kõige suhtes, mis puudutab nii kirjutamist, raamatu väljaandmist, teoste sisu, kui ka inspiratsiooni ja loomingu erinevaid teemavaldkondi. Laual hubises põleda küünal, pakuti kohvi ja olemine oli õdus.
Mälestuseks kohtumisest oli töötoa-rahvas valmistanud omanäolise puidust kalendri, mis levitas endast nõrka mahedat kadakalõhna. Alles kodus meenus tähetarga soovitus selleks aastaks koju mingi puidust ese soetada. See toovat õnne. Seega on põhjust olla tänulik nii kutsumise kui ka õnne eest! Kohtumine jättis erakordselt sooja tunde ja inimeste siiras huvi oli liigutav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar