Ilmumas novell "Hetked unenäolinnuna"

Koos muru sees õitsema puhkenud märtsikellukestega on peagi käes taas uus kuu ning ühtlasi ilmumas ka ajakirjas "Saatus&Saladused mu värskeim novell, mis kannab sedapuhku pealkirja "Hetked unenäolinnuna." Pealkiri on ilmselgelt inspiratsiooni saanud mu luulekogust "Võilillelein," mille lõppviimistluse kallal hetkel töötan. Enam-vähem samanimelist pealkirja – "Hetked unenäolinnuga" - kannab üks mu luuletusi.

Mõne sõnaga siis novellist lähemalt. Kuna olen viimasel ajal end ehk enim sütitada lasknud Kausi loomingust, võivad mu looski kaudselt - seda küll tahtmatult - esineda mõned Kausi mõjutused.
Lugu valmis üpris kiiresti, praktiliselt kahe päevaga.

Kuna ma ei pea oma novellides oluliseks tegelaste rohkust, vaid pigem vähesust ja seda, mida kellelgi tegelikult öelda on, on neid nüüdki napilt, õigupoolest kolm. Üks neist, meestegelaskuju, võtab sõna üpris minimaalselt, olles peamiselt kõrvalseisja, kelle olemusest saab lugeja aimu kahe väga erineva naise silmade läbi.

Soovimata üldistada, visandab lugu tänapäeva tüüpilise suurlinnainimese karakteri, kelleks on granaatõunapunaste juustega Inga - sarmikas, tegus, isikupärane ja edukas, ent samas pinnapealne, hoolimatu ja sisemiselt pidetu. Tema sõbranna Kaarin on sootuks teisest puust - madalat profiili hoidev loovinimene, kes on pagendanud end meelega tahaplaanile. Ta hindab Inga sõprust, kuid teab samas suurepäraselt, et miski pole tingimusteta, isegi mitte sõprus. Kaarina vihkab end sisimas sundmõtte pärast, kelleks on Inga mõistatuslik abikaasa, ja üritab sellest kangelaslikult vabaneda. Suurlinnaelu tekitab temas ajapikku üha enam võõrandumist, loob maad illusioonidele ja painavatele unenägudele. Ent üllatuslikult saab mõni neist vahel ka teoks.


Pilt pärit siit.