Luuleliidu luulekonkurss "Kuldne Kaseleht 2013"

Pisut aega tagasi sai mainitud, et võtsin osa Eesti Luuleliidu korraldatavast luulevõistlusest "Kuldne Kaseleht 2013". Paistab et sellelgi konkursil läks hästi, kuna hiljaaegu teatas Eesti Luuleliidu esimees Ingvar Luhaäär soovist avaldada minu luulet võistluse paremiku kogumikus, mis läheb peagi trükki. Pidulik kohtumine laureaatidega toimub 24ndal novembril Meriväljal. Kohtumispaigas esitab näitleja Elaan võistlusluule ainelise kava ja hiljem suundutakse peokohta šampust ja suupisteid maitsma.

Luulevõistlust korraldab Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit). Momendil on luuleklubid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Rakveres.

Kuigi mõte naasta sügisesse Tallinnasse tundub meelitav, ei oma ma hetkel paraku veel aimu, kas mul on sedapuhku on mahti pidulikust programmist osa saama minna, kuna samaks ajaks on planeeritud üks teine üritus. Siiski kujutan vaimusilmas ette, et šõu muulil, tormi ja tuulte käes võib osutuda ekstreemseks ja meeldejäävaks elamuseks. Vihmastes ilmades on minu jaoks alati mingi seletamatu võlu ning rajuilmad mõjuvad pigem inspireerivalt kui rusutust tekitavalt.

Millised konkursile saadetud kümnest luuletusest parimaiks osutusid, ma hetkel veel ei tea, aga momendil võin ära tuua kevadise luulevõistluse paremikuks osutunud luuletused.

Kiiri Saar

MUSTA JÕE PÄEV

Kas see talv jääbki

Ja need mustade õuntena

Kaselatvades kõlkuvad

Vaikivad varesed,

Vereva kerana

Läänekaarde varisev päev

Ja tõrvakarva vool suutmatu südames?

Kas see talv jääbki

Ja sina,

Palvele paindunud põrgukoerana

Vaevavalt lootusrikas,

Õnnis ja äraneetu

Teisel pool tumedat

Teadmatusevett?

OOTUS

Sõnad

Ripuvad alateadvuses

Nagu nahkhiired pööningupealsel

Liigutavad tasa oma tiibu

Tukuvad tõsist tumedat väikeloomaund

Oodates kevadet -

Esimest ahnet lennutiiru

Lootuse karikakrapõllu kohal

KELLA VIIENE NÄGEMUS

Sääl unenäopargi serval

Õhtul veidi enne kella viit

Süütavad vanad vahtrapuud

Oma külmetavais ladvus

Habraste armastajaina

Õnne õrnkohmetu õhtupuna

Valgustriip varrukaserval

Seisan ja vaatan,

Kuidas magab jaanuarikuu

Laiska lõputa und

Su jalajälgedel,

Milles õitses suvel ääretasa

Kibuvitsu, jasmiine ja marielilli

Ja kõikjal õhus me ümber

Lendus tuhkjat võilillelund

Ilmsi ja ärkvel

Sääl külma pargi õrnpunasel teel

Näen ma ikka veel

Ikka veel

Sellest meelõhnasest suvest

Und

KÜLALISED HOMMIKUMAALT

valu tuleb siis,

kui sa teda kõige vähem ootad

klammerdub oma külmade sõrmedega

enesekindlalt su mantlivarruka külge

teeb sulle sõbrana silma

ja küsib moepärast suitsu

õnn tuleb siis,

kui sa oled lõpuks lootmast lakanud

ära põletanud viimase hõõguva sädeme

tukid kannatamatult tuulde loopinud

ja käed taskus minema läinud

nad tulevad koos -

üks õhtu, teine hommiku poolt

sammudes õhetavipõsi

üle südame külmavõetud välja

endamisi ebaledes

saab sellest veel asja või ei

KEVAD TARTUS

sel päeval mil läksid linna

voolas jõgi läbi su jalgade

ja su põues ajasid vargsi võrseid

kuldkollased kasepungad

naeratus taskupõhjas,

hulpisid üksipäini

mööda vihmavärsket teed,

põikasid kõrvale viidikaparvede eest

vaatasid üht vana maja

ja kõik selles helehallis päevas,

mil õhk lõhnas nagu õnn

oli veel võimalik

Posted by Eesti Luuleklubide Liit at 12:48 AM