Kõigile
seiklus- ja fantaasiajuttude sõpradele on mul hea meel teada anda,
et lisaks kahele sel aastal ilmunud romaanile "Ruubeni liblikad:
Jordan" ja "Keteriin Salaaias 2", näeb minu loomingu jätkuna veel selle
aastanumbri sees ilmavalgust üks ilukirjanduslik teos.
Käsikirja
sai endale kirjastus Argo, kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud.
Romaan
ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult ligikaudu 250 lehekülge ja kannab pealkirja "Punamütsike kakssada
aastat hiljem."
Tegu pole kaugeltki mitte lasteraamatu, vaid pigem noortele ja täiskasvanutele suunatud teosega. Romaan toob ühe kõige populaarsema muinasjututegelase Punamütsikese seiklema tänapäeva. Teoses leidub nii huumorit, absurdi, kui filosoofilisi sisekaemusi, seikluslikke olukordi, põnevust ja romantikat. Lühidalt öeldes on see ühe lapseohtu neiu täiskasvanuks saamise lugu. Et tegu on Punamütsikesega, lisab see nüanss romaanile humoorika kiiksu. Punamütsike ihkab kõike muud, kui pakub talle tema turvaline ja igavavõitu elu. Mis on aga see, mida enim ihaleda, selgubki tihtipeale alles peale pikki vintsutusi ja emotsionaalseid eksirännakuid.
Tegu pole kaugeltki mitte lasteraamatu, vaid pigem noortele ja täiskasvanutele suunatud teosega. Romaan toob ühe kõige populaarsema muinasjututegelase Punamütsikese seiklema tänapäeva. Teoses leidub nii huumorit, absurdi, kui filosoofilisi sisekaemusi, seikluslikke olukordi, põnevust ja romantikat. Lühidalt öeldes on see ühe lapseohtu neiu täiskasvanuks saamise lugu. Et tegu on Punamütsikesega, lisab see nüanss romaanile humoorika kiiksu. Punamütsike ihkab kõike muud, kui pakub talle tema turvaline ja igavavõitu elu. Mis on aga see, mida enim ihaleda, selgubki tihtipeale alles peale pikki vintsutusi ja emotsionaalseid eksirännakuid.
Kaanekujundust
on kunstnik Tiina Sildre alles viimistlemas, aga loota võib, et kujundus tuleb värvirõõmus ning igati pilkupüüdev. Käsikirja on
toimetanud Piret Ruustal, kes oli mulle igati asjakohase nõu ja jõuga abiks.
Sisututvustus,
mille leiab ka kirjastuse kodulehelt:
http://www.argokirjastus.ee/11502
Foto
leidsin sellelt aadressilt. Tegu
ei ole minu teose kaanekujundusega, vaid foto on lisatud
illustratiivses mõttes. Siiski annab antud pilt päris hästi edasi
teoses leiduvat huumorit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar