Aeg lendab muudkui märkamatult edasi ja tegemisi, sündmusi ning kohtumisi toredate inimestega on olnud vahepeal nii palju, et siinses keskkonnas uudiste kajastamine on jäänud mõneks ajaks sootuks tahaplaanile. Üritan seda puudujääki nüüd kuidagimoodi siluda ja üht-teist ka siia üles laadida ja kirja panna. Kõigepealt, sel nädalal toimunud raamatukogupäevade raames õnnestus kohtuda mitmete toredate inimestega, muuhulgas eesti noore proosa imelapseks peetud kirjaniku Mehis Heinsaare, kirjaniku ja luuletaja Tõnu Õnnepaluga, kunstnik Valdek Alberiga. Samuti andis väga toreda ja informatiivse ülevaate Eesti Lastekirjanduse Keskuses töötav lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, tehes laiahaardelise ja kaasakiskuva loengu eelmisel ja sel aastal ilmunud laste- ja noortekirjanduse kohta. Lisaks viis aasta Hiiumaa õpetajaks tituleeritud ja laulude looja ja muusikapedagoog Timo Lige baptistikoguduses läbi väga kaasakiskuva noortekontserdi "Alternatiiv", mis kaasas nii kohalikke kui naabersaarelt pärit noori. Kuna kohale võisid tulla kõik, kes end hingelt nooreks pidasid, oli saal väga erinevas vanuses rahvast täis. Uuel nädalal on ees ootamas veel luule- ja kohviõhtu kohaliku poetessi Ave Alavainuga, keda kindlasti tahaks kuulama minna. Kõigest sellest loodan siin ka lähemalt rääkida ja lisaks ka mingi ülevaate anda enda värskelt ilmunud ja ilmuva loomingu kajastamisest meedias ja veebis. Millest ma üldse alustan, ma ei teagi. Võib-olla Marko Tiidelepa kommentaarist mu värskelt ilmunud romaani "Ruubeni liblikad: Kirsipiia" kohta.
Akna taga sajab paksude valgete räitsakatena valget lund, talv on nii kummaliselt kiiresti tulnud, et mõtted on alles leekivpunaste ja hõõguvkollaste vahtralehtede ning niiskete hämarate õhtute juures. Joon kohvi ja kogun mõtteid. Vahel on sellised vaiksed poolhämarad hommikud, mil ei ole veel kuhugi kiire, kõige parem, iseendaga olemise aeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar