Möödunud nädalal viis Kärdla Linnaraamatukogus raamatukogunädala raames lastekirjanduse uurija Jaanika Palm läbi väga informatiivse ja toreda loengu, tehes laiahaardelise ülevaate eelmisel ja sel aastal ilmunud laste- ja noortekirjandusest.
"Lastekirjanikuks olemine on tänapäeval pigem hobi kui amet," ütleb ta. "Peamiselt viljelevad lastele kirjutamist õpetajad, raamatukoguhoidjad ja reklaamitöötajad."
Palm tõdeb, et hoolimata majanduslangusest on lastekirjanduse seis tänapäeval üpris hea. Väljaantava lastekirjanduse hulk on tohutult kasvanud. 1991. aastal ilmus proosateoseid 9 ja võrdluseks 2011. aastal 62 nimetust. Uuenenud ühiskond toob ka kirjandusse uued teemad – kodutus, töötus, nõidumine, rassiküsimused, söömisprobleemid. Samuti sisaldab lasteraamat lugemis- ja vaatamisvõimaluse juures tänapäeval nii mõnigi kord ka lisasid, seda siis kas plaatide, nukkude riietamise võimaluse või mänguasja näol. Ta leiab, et lasteraamat võiks olla pigem rõõmsa tonaalsusega, mitmekesine, mänguline, samuti köidab noore lugeja tähelepanu pigem heledates toonides kaas. Tänapäeva lasteraamat on tihtipeale üles ehitatud mitmekesiselt, ühe isiksuse keskselt, ta on fantaasiaküllane, omas ajas olev, sageli ka minevikku vaatav, läbi kirjutaja mälestuste.
Sirvime erinevate kunstnike poolt illustreeritud lasteraamatuid, millest paljud on kaunid ja meeldejäävad. Küsimusele, milline peaks olema teos, millele lapsed tormi jookseks, leiab ta, et ühest vastust anda pole võimalik. Tihtipeale pole seda võimalik ette ennustada. Kohtumine jätkub kohvilauas, kus räägime pisut lähemalt ka"Martin Greeni juhtumist" ja mu uuest romaanist "Ruubeni liblikad."
Lisainfot lastekirjanduse kohta saab ELK kodulehelt www.elk.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar