Teisipäev, 23. oktoober. Üle laotuse laskub tasapisi hall hämarus. Kell tiksub peagi kuut. Kärdla Linnaraamatukogu akendes säravad heledad tuled. On valge, soe ja õhku tekib ootust. Eemal nurgas laiutab pruunide pappkastide sees üha enam populaarsust koguv vanade raamatute müük, mis meelitab lugemishuvilisi mõnda kunagist lapsepõlve lemmikraamatut leidma. Mulle jääb pihku "Saladuste puu" ja veidi hiljem tõmbub nägu naerule, kui leian populaarse lasteraamatu"Usu või ära usu," mida sai lapsepõlves lõpmatuseni lapatud. Lopsaka rohelise toataime lehed läigivad sõbralikult.
"Kuue, ole hea, kirjuta siia mõni lugemissoovitus," surub raamatukoguhoidja Piret mulle sinise viltpliiatsi pihku. Vaatan suurt valget paberilehte ja mõtlemisele kulub kõigest hetk. Peeter Helme "Varastatud aja lõpus" on seniajani mu konkurentsitu lemmik. Kritseldan veel paari autori nime lisaks ja taban end mõttelt, et head kirjandust ja väärt autoreid on liiga palju, et loetelu ühele suurele valgele lehele ära mahutada. Loomulikult Krister Kivi, Eva Park, Heinsaar, Õnnepalu...
Heakene küll. Ja lõpuks on ta kohal. Tumepruunis kampsunis, sinistes teksades, juuksed patsi seotud, laotab sületäie raamatuid enda ette lauale, rüüpab klaasist mullivett ja täidab mõõdetud aeglusega kohvitassi. Sundimatu, nagu inimene, kes on harjunud tähelepanuga. Rahulik, nagu inimene, kes kulgeb rahuloleva ja hinnatuna enda leitud rajal.
Heakene küll. Ja lõpuks on ta kohal. Tumepruunis kampsunis, sinistes teksades, juuksed patsi seotud, laotab sületäie raamatuid enda ette lauale, rüüpab klaasist mullivett ja täidab mõõdetud aeglusega kohvitassi. Sundimatu, nagu inimene, kes on harjunud tähelepanuga. Rahulik, nagu inimene, kes kulgeb rahuloleva ja hinnatuna enda leitud rajal.
Õhtu edeneb ja haarab kuulajad Heinsaare müstiliste lugude lummusesse. Tagareas on vaid mõni üksik vaba koht. Kuulame katkendeid ilmunud teostest, kulgeme kaasa tunnustatud kirjaniku mõttekäikudega, sirvime teoseid. "Kirjandust hinnata oskav lugeja on muutumas üha enam omaette väärtuseks," ütleb ta. Mehist kuulates taban ta mõtetes hulga filosoofilisi mõttekäike ja olen haaratud ta sisemisest rahust ja tarkusest.
Kohtumisõhtu Heinsaare ja Maalehe kunstniku Valdek Alberiga kujuneb märkamatult kahetunniseks meeldivaks jutuajamiseks, mis vältab edasi ka siis, kui ametlik osa lõpeb ja enamik kuulajaist raamatukogumaja ukse enda järel sulevad ja taas jahedasse sügisõhtusse astuvad.
Millise kirjastusega sujus koostöö kõige paremini? Millist novelli hindate ise kõige enam? Kaua kulub aega ühe romaani valmimiseks? Kas kuulsus on koorem? Kust leiate inspiratsiooni? uurin üha ja taipan, et ei suuda küsimuste esitamist lõpetada.
"Romaani kirjutamiseks kulub paar aastat," räägib Mehis. "Ma ei tee endale hinnaalandust kvaliteedi suhtes. Inspiratsioon on kõikjal. Seda võib leida isegi reklaamidest," vastab ta ja teda edasi kuulates taipan, et mõistan korraga ta fenomeni, sõnumit, mida ta talle omasel rahulikul ja mõtestatud moel maailmale jagab. Taipan, et näen korraks maailma justkui läbi tema silmade, kus kogu ümbritsev elabki tegelikkuses sootuks teistsugust ja märksa tähendusrikkamat elu, kus kogu nähtav on tõlgendatav läbi seletamatu salakeele, mida võib lahti mõtestada vaid erilise tunnetuse kaudu.
"Romaani kirjutamiseks kulub paar aastat," räägib Mehis. "Ma ei tee endale hinnaalandust kvaliteedi suhtes. Inspiratsioon on kõikjal. Seda võib leida isegi reklaamidest," vastab ta ja teda edasi kuulates taipan, et mõistan korraga ta fenomeni, sõnumit, mida ta talle omasel rahulikul ja mõtestatud moel maailmale jagab. Taipan, et näen korraks maailma justkui läbi tema silmade, kus kogu ümbritsev elabki tegelikkuses sootuks teistsugust ja märksa tähendusrikkamat elu, kus kogu nähtav on tõlgendatav läbi seletamatu salakeele, mida võib lahti mõtestada vaid erilise tunnetuse kaudu.
Kohtumisõhtu Heinsaare ja Maalehe kunstniku Valdek Alberiga kujuneb märkamatult kahetunniseks meeldivaks jutuajamiseks, mis vältab edasi ka siis, kui ametlik osa lõpeb ja enamik kuulajaist raamatukogumaja ukse enda järel sulevad ja taas jahedasse sügisõhtusse astuvad. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar