Minu kolmas romaan on ilmunud

Kahtlemata on väga tore tunnistada, et mu kolmas romaan on nüüdseks siis ilmunud ja peagi üle Eesti raamatupoodidesse ja raamatukogudesse jõudmas. Romaan kannab kaksikpealkirja

"Ruubeni liblikad: Kirsipiia."

Pealkiri sisaldab endas kahe romaani peategelase nime ja see tekkis  kirjutamise käigus kuidagi iseenesest. Algne pealkiri oli "Ruubeni liblikad", ent hiljem otsustasin lisada ka Kirsipiia nime. Romaani ilmumise kuupäev on 19.september. Selline tuuline, vihmane, tuules lendlevate kuldsete kaselehtede ja punavate pihlakate aeg, mil mõistad, et suvesoojus on lõplikult möödas ja jahedus sunnib taas rohkem tubasemaks. Seetõttu tekib justkui iseenesest vajadus rohkem ilukirjandust lapata. Minul küll vähemalt, kuna terve suve pole mul õigupoolest olnud aega ühtki raamatut peale enda käsikirjade lugeda. :)

Pean tunnistama, et ma ise pole oma romaani veel käes hoida saanud, sest Hiiumaale jõuab ta natukene hiljem, aga seda enam tore kahtlemata saab see kohtumine olema.

Kirjutamisprotsessist räägin edaspidi natukene veel, aga esialgu kokkuvõtlikult ehk niipalju, et minu jaoks oli üks väga meeldiv asjaolu see, et sain kaanekujunduse osas päris palju kaasa rääkida. Usun, et minu poolt väljavalitud variant läheb romaani õrna ja romantilise sisuga päris hästi kokku. See oli minu jaoks oluline, et nii sisu kui välimus oleks tasakaalus ja et kujundus ei jätaks endast liiga kerget muljet vaid mõjuks romantilisena. Kui ma variante kaalusin, siis jäi mu pilk otsekohe käesolevale variandile pidama. Triibud kaanel peaksid visualiseerima Kirsipiia toa triibulist tapeeti. Ja kuna ma armastan kirjutades kasutada sümboolikat, tekkis kirjutamise käigus tahtmatult ka seos liblikatega. Milline see täpsemalt on, sellest pisut hiljem.
Romaan kujutab endast taas noortepärast romaani, üht kummalisevõitu armastuslugu ja on mahult 272 lk. pikk. Kaanekujunduse on teinud Anne Pikkov ning välja andnud kirjastus Varrak.