Lasteraamat "Maailma parim dingo" jõudis lõpuks minuni!

Täna, kesk heitlikku päikesesära ja kargevõitu kevadtuult, tõi naeratav kulleripoiss oma punase-valgekirju kaubikuga mulle minu neljanda lasteraamatu "Maailma parim dingo" autorieksemplaride pruuni paki otse koju kätte.

Uudishimuliku mesimummuna tiirlesin selle ümber pool päeva ja ootasin tütre kojujõudmist, et koos raamatupakk lahti teha ja lasta tal esimesena uut raamatut näha, nagu viimasel ajal kombeks on saanud.
Raamat on nii-nii ilus ja kvaliteetne, et seda oli kohe rõõm käes hoida. Läikivad kaaned ja kõrgkvaliteetne paber, ilusad pildid ja kenas kirjas tekst.
Aitäh, kallis kirjastajarahvas, Lea, Piret, Ruudu ja teised, kes valmimise eest hoolt kandnud ja kaante vahele oma tööd, vaeva ja head tahet panustanud! On au olla nõnda kauni raamatu autor. 

Kolm kaunist illustratsiooni minu uuest lasteraamatust "Maailma parim dingo"

Hetkeseisuga ootan oma uue ja äsja ilmunud lasteraamatu autorieksemplare, seni veel teost käes pole hoidnud ega oska raamatu reaalse välimuse kohta suurt midagi öelda, aga küllap nad varsti minuni jõuavad. Seega põnevus püsib! Kes on poest juba raamatu leidnud ja endalegi soetanud, väljenduvad üksmeelselt "Väga ilus"! Vaadake siis kirjastus Argo kodulehele ka, sealt leiab raamatu soodsa hinnaga! Tore on see, et teos on kõvakaaneline, lisab kvaliteeti. Seniks rõõmustan teid kolme kauni, raamatust pärineva illustratsiooniga Ruudu Remmelgalt. 

Nokkloom Niina

Koaala Karla

Taipan Teodor

Ilmunud on minu neljas lasteraamat "Maailma parim dingo"!

Raamatu-uudist lasteraamatusõpradele! Ilmunud on minu neljas lasteraamat "Maailma parim dingo". 

Sisututvustus:

Maakera kuklapoolel asub manner nimega Austraalia. Seal elab palju toredaid loomi, kellest mõned on nii haruldased, et neid ei kohta looduses mitte kusagil mujal maailmas. Selles vahvas raamatus tegutsevadki sellised Austraalia loomad-linnud nagu koaala ja vombat, kuukabarra ja lüürasaba, bilbi ja taipan, känguru ja nokkloom, sipelgasiil ja dingo, kes satuvad ühtelugu naljakatesse ja õpetlikessegi seiklustesse.

Känguru Kalle on nii hajameelne, et unustab ära, mida ta poodi ostma läks. Nokkloom Niina kipub alatasa kõiki õpetama, koaala Karla aga oskab imehäid kooke küpsetada – ja kardab natuke pimedat. Vombat Villu otsib endale sõpra ja dingo Taunol on suured plaanid tulevikuks – iseasi, kas need ka täide lähevad.

Ilmumisandmed:

ISBN9789949607075

ILMUMISAASTA 2017

KEEL eestikeelne

FORMAAT Kõvakaaneline

LEHEKÜLGI 64 lk MÕÕT 230x195x10(mm)

ILLUSTREERIJA(D) RUUDU REMMELGAS

KIRJASTUS ARGO

ILMUMISE AEG: 03.05.2017 

Hiiu luule raamat pildis

Meenutusi Hiiu luule raamatu esitluselt

Juba mõnda aega tahtsin pikemalt kirjutada Hiiu luule raamatu esitlusest, kuid olude sunnil vajus see mõte ikkagi mingiks ajaks tahaplaanile. Kuid elamusel on oma vägi ja aeg, mil ta eredana mõjub ja päevade möödudes üha meeleheitlikumalt unumist pelgab, seega tuleb olulisem ära öelda enne, kui olnu meeltes tuhmuma ja argistuma kipub.

Niiviisi, rahvast täis saalis istudes, kaks paksu, pühendusega kollase-rohelisekaanelist raamatut põlvedel, lehitsesin trükilõhnalisi lehti ja taastõdesin, mispärast on nii tohutult oluline, vajalik ja hea vahel käia mõnel sellisel kultuuriüritusel. Justkui tolm oleks õlgadelt maha varisenud ja kate silmadelt langenud, kevadvihmana meeli värskendanud ja samaaegselt meelde tuletanud, mäherdune erakordne jõud on sõnal, kui palju ilu on võimalik neisse panna ja kui väga ma sellest kõigest hoolin. 

Nõnda siis istusingi, liigutatuna kaante vahele pandud erinevaist sõnadest, suutmata täielikult toimuvale keskenduda. Ilus, oluline ja armastatud oli olla. Meelelaadilt pean end küll rohkem proosakirjanikuks kui poetessiks, kuigi aastal 2014 ilmus mu tilluke ja seni ainumas luulekogu "Võilillelein". Tõsi ta on, enamik luuletusi on inspireeritud Hiiu talvisest olustikust, kus vaikne, kurb ja pime talveaeg sai minu jaoks iseäralikuks toetavaks hingejõuks ja enamik mu luuletusi seostuvad konkreetsete paikadega saarel. 
Iseäraliku äratundmise leidsin ka kodukülapoetessi Katrin Tammiku luuleridadest, mida ma Kärdla linna sünnipäevatähistust silmanurgast jälgides aina üle lugesin. Mulle tuli tõelise üllatusena, et kauge Kagu-Eesti poetess sarnaselt mulle siit saarelt sedavõrd märkimisväärset inspiratsiooni on leidnud, et sellest on luuletused sündinud. Ühe neist toon siinkohal ära: 

Kirjutan laulvale liivale
lagerannas su nime,
valgele kajakatiivale -
siis, kui on pilkaspime.

Loojaku värvidest verevas
kirjutan merevette -
viivuks su nimi siis erevas
helgis ilmub mu ette.

Kividki nimeks on loetavad.
Liidetud ulmsel sunnil.
Tähed su nimes mind toetavad
üksioleku tunnil. 

(1986, ajaleht Hiiumaa)
Pilt: FB

Valminud on juuninovell "Hetked kohvikarva koeraga"

Täna sai antud viimane lihv juuniloole ja lõpuks ära saadetud. Viimasel hetkel leidsin ka pealkirja, võttes seega kesksesse tähelepanuorbiiti suure, karvase ja kurvameelse koera, kelle perenaine on end laiast ilmast leidma läinud. Klišeelik "Õnn ootab sind su enese uksel ja värava taga" ei tööta alati ja iga inimese puhul. Nõnda on ka Kädiga, kelle ainuke roll ses loos on fakt, et ta on teadmata suunas ja teadmata ajaks lahkunud.

Mis või kui palju jääb maha inimesest, keda enam pole? Traagiliselt vähe ja ajapikku pudeneb seegi pisku tolmuks ning kaob inimeste mälestustest. Nagu poleks meid, meie kirgi ja unistusi kunagi olnudki, nendib meessoost minapeategelane, kellele on pooleldi vastu tahtmist majavõtmed pihku surutud ja antud korraldus koera eest hoolitseda. Minategelane leiab end keerulisest olukorrast – mälestusi täis ekssõbranna maja pole päris kindlasti see koht, kus oma aega surnuks lüüa, aga teisalt, kui end nagunii kusagil emotsionaalselt mugavalt ei tunta, siis miks ka mitte? Õnnestub ehk vähemasti ootavale loomale kasulik olla.

Ma ei väida, nagu oleks see lugu inimese ja looma suurest sõprusest või mingist seletamatust eneseleidmisest. Selleks on need kaks asjaosalist – mees ja koer – liiga palju läbi elanud, et olevikust ehedat rõõmu ammutada. Nad lihtsalt on, teadmata, miks nad teineteisega on. Kuid sellegipoolest, teineteist tõredalt sallides, on nõndaviisi sutsuke kergem olevikuga hakkama saada. 

Lugu ennast oli mõnes mõttes hingekosutav ja lihtne kirjutada, kuna üht-teist oli võimalik tekstiridadesse üle tuua tegelikkusest. Kummalise magamisasemega maja, kus mees peatub, on reaalselt olemas, samuti metsatukk täis valgeid lilli, kuhu peategelane jalutama läks. Seega kulgesin kirjutades minategelasega kaasa, värskendasin mälestusi, nagu oleksingi korraks jälle päriselt seal olnud. Inspiratsiooni loo tarbeks sain ühest hiljutisest telefonikõnest, mis ammukadunud meenutust virgutas ja kirjutama ärgitas. 


Juuninovell "Hetked kohvikarva koeraga" jõuab teieni uuel kuul ajakirjas "Saatus&Saladused".
Pilt: Õhtupäike köögilaual

Ilmunud on mailugu "Vestlused tähelapsega"

Värskelt on trükist tulnud ajakirja "Saatus&Saladused" mainumber, kus võite tutvuda minu kirjutet looga "Vestlused tähelapsega", mille leiab ajakirja 16ndalt leheküljelt. 

See magusnukker lühilugu ühe noore ema emaks sirgumisest, kui nii võib öelda, joonistas minus lugu trükikirjas üle lugedes - mida ma teen tõtt-öelda harva - kuidagi eriliselt jõuliselt välja ammukadunud mälupildi kirkast sügispäevast, puulehtede säravkollasest, maha pudenenud õunte küpspunasest, eheda tunnetuse sellest, kuidas ühest keskkonnast teise minek iseenesest tervendab, selgust ja rahu loob.

Mõistagi on ses loos palju muudki. Nagu elu ikka, leiab elu värvipaletilt nii tumedamaid kui heledamaid toone, kuid autorina eelistan enamasti jätta lugejasse kasvõi kröömikese positiivsust. Tundlik teema. Paslik saabuvaks emadepäevaks. Seega jääb lõppsõnana kõlama "Vaatamata kõigele saime hästi hakkama". Vaatamata siis millele iganes. Sellest saate lugeda värskest ajakirjast. 

Hiiu luule raamatu esitlus

Värvikirev pildikogu mai esimesel ja erakordselt päikeselisel kevadpäeval aset leidnud Hiiu luule raamatu esitluselt. Raamatu sünd on alati tähtis hetk, nii koostajaile kui neile, kes tulnud sündmusest osa saama. Raamatu koostas emakeeleõpetaja Tiiu Heldema, illustreeris Riina Degtjarenko ja kirjastajas MTÜ Hiiu Öko. Tiiu oli Hiiumaa-teemalisi luuletusi kogunud juba 90ndatest aastatest. Paar aastat tagasi soovitas Järvi Kokla-Lipasti need tal raamatuks kokku panna ja sinna see jäi, kuni asjast haaras Aivar Viidik. Heldema ütleb, et ise ta poleks küll raamatu koostamist ette võtnud, aga Viidik ei jätnud. Töö kujunes oodatust keerulisemaks, sest iga luuletuse juurde sai lisatud autori lühitutvustus, milles kirjas ka see, kuidas ta Hiiu saarega seotud.

Raamatut kaunistavad Kärdlast pärit teatrikunstniku Riina Degtjarenko akvarellmaalid, mida samal päeval saab originaal­suuruses näha Nelja Nurga galeriis Keskväljakul.
Vaata ka: hiiuleht.ee

Raamatu koostaja emakeeleõpetaja Tiiu Heldema

Hiiu vallavanem Reili Rand

Rahvatantsu- ja kultuurijuht Ille Savioja

Muusikapedagoog Rita Lepland

Ajakirjanik ja raamatu avaldamise eestvedaja Aivar Viidik

Valitud värsse värskest kogumikust

Tiiu Heldema

Humorist ja ajakirjanik Jaanus Kõrv

Valmimas on ajakirja juunilugu

Täna hakkasin kirjutama ajakirja juuninumbrilugu. Mõneti uskumatu, et õhtuti on väljas juba tavatult valge ja järg suvelugude käes. Alles eile peksid raheterad mere ääres näkku ja tuul üritas merevett sõrmega katsuma tulija külmalt pikali puhuda. Ujumisest on ilmselt veel vara isegi mõelda, kuigi külmakartmatu veelembene unistaja võib unistada sellegipoolest.
Novelli mustand sai tänase päeva jooksul enam-vähem valmis, jääb üle veel tekstile keeleline lihv anda ja välja mõelda loo pealkiri. Kirjutatule mõeldes tabab iseäralik soe tunne, nagu nende lugude puhul, millest tead juba ette enne lõplikku valmimist, et käsilolevast võib sedapuhku tulla midagi erilist ja õnnestunut.
Ja siis, mõni hetk enne und hakkasin otsima postituse juurde sobivat pilti. Enda pildikogu jäi selles plaanis kesiseks, kuid otsingusõna "vana maja" peale märkasin paljude teiste seas ühte mõnusat maalähedast pilti, kus polnud eksponeeritud mingit modernset uhkust, kuid ometi oli kõik oma lihtsuses kuidagi südantsoojendavalt paigas ja hoomatavalt soe. Meenutas natuke seda aega, mil jooksin lapsena vanaema suures taluaias kesk looduse rohelust ja varjatud imesid. Ühesõnaga, üks tore inimene on võtnud nõuks taastada talu ja peab sellest blogi. Mulle igatahes meeldis ja usun, et satun sinna veel. Kõnealuse veebikeskkonna leiab lingilt: Sarapiku talu.
Pilt muidugi jäigi sel ööl leidmata, kuna sattusin blogi lugema ja siis oli kell juba liiga palju. Aga samas leidsin midagi vaat et väärtuslikumat.

Foto: internet

 

Illustratsioon minu uuest lasteraamatust "Maailma parim dingo"

Saage tuttavaks koaala Karlaga, kes on igati toimekas ja tegus, kelle soe ja lahke kodu on avatud kõigile sõpradele ja kelle meelisajaviiteks on välja mõelda ja katsetada erinevaid küpsetisi. Kuid öö hakul muutub kõik - koaala Kala muutub pööraselt araks ja poeb pimeduse eest meeleheitlikult pakku. Suur kell kõmiseb hirmutavalt valjusti ja akna taga sahistab kindla peale hirmuäratav must koll, kelle karvane pea on täis halbu kavatsusi!
Selle imelise pildi, mis tabab suurepäraselt mu peatselt ilmuva lasteraamatu "Maailma parim dingo" sõbrana sooja nooti, on joonistanud Ruudu Remmelgas. Minu neljas lasteraamat ilmub maikuus ja selle annab välja kirjastus Argo.

"Millest su raamat räägib?"

Ei olegi sedapuhku teadlikult palju erinevaid lillepilte, on hoopis palju pilte ühest ja olulisest lillest. Ega ma oskagi täpselt öelda, miks mulle meeldib lillede kiiresti kaduvat ilu jäädvustada või miks haprad hõrku lõhna levitavad õied on mulle kordades tähtsamad kui näiteks pastapliiatsid, ökokilekotid, sandaalid või mingi muu suvaline kraam. Kas seetõttu, et minus pesitseb romantismi-alge, mille lillede nägemine kuidagi eriti selgelt välja joonistab? Noh, see on ka muidugi variant, üks võimalus näiteks... sajast.

Sama keeruline ja pea-aegu võimatu on mul vastata küsimusele: "Millest su raamat räägib?"
Enamasti ajab see mu kimbatusse, sest tõesõna, parimagi tahtmise korral ei ole võimalik kahe sõnaga välja tuua, millest räägib näiteks mu kahtekümmend erisisulist ja eripalgelist, isegi erinevate žanrite alla liigituvat novelli sisaldav kogumik. Elust? Inimsuhetest? Kuidagi väga üldine ja pealiskaudne määratlus, mis ei tee vastuse ootajat põrmugi targemaks. Elust ja inimsuhetest räägib enamik raamatuid. Võib-olla on küsimus hoopis selles, kuidas seda tehakse ja kuidas mina seda eelistan teha.

Jah, mulle meeldib kirjutada inimestest ja seda niimoodi, nagu näeksin nende meelte kõige sügavamatesse ja varjatumatesse soppidesse. Enamasti ei eelista ma sealt välja kiskuda kõntsa, muda ja räppa, vaid inimnatuuri päikeselisemat poolt. Ma otsin loomuse sügavaimat sisu, kaevates seal ammuste unistuste, tolmuma jäänud lootuste, tiivustavate kinnisideede ja muu säärase keskel. Seal kõnnumaal, mida kaasinimeste eest pigem kiivalt varjatakse ja haruharva - kui üldse - näidata söandatakse. Kas see on piisav vastus? Võib-olla mitte. Võib-olla pole selgituste andmine hetkel ka mu tugevaim külg. Tuleb ikkagi endal raamat kätte võtta ja lugeda, nii saate kõige täpsema vastuse. Õnneraamatu link asub siin.

 

Peagi on käes Hiiu luule raamatu esitlus!

Täna potsatas mu postkasti rõõmus uudis - kutse Hiiu luule raamatu esitlusele. Üritus saab teoks laupäeval, 1.mail ja algab 14.00 aastapäevakontsertiga, mis läheb sujuvalt üle raamatuesitluseks ning hiljem näituse avamiseks. 

Raamatu koostaja Tiiu Heldema esitleb oma vastvalminud kogumikku. Lisaks teiste Hiiu autoritele ja nende loomingu ülevaadetele koondab mahukas kogumik kolme minu luuletust, mis pärinevad mu 2014. aastal ilmunud debüütluulekogust "Võilillelein". Kuna tegemist on nädalalõpuga ja ma pole töökiire tõttu mõnda aega käinud ühelgi esitlusel, arvan tõenäoliselt heaks istuda suures saalis kirjarahva seas ja saada rahuldustpakkuvalt osa kõnealusest kultuurisündmusest. Tõenäoliselt on plaanis soetada ka raamat või paar mälestuseks-kinkimiseks.
Aitäh, Tiiu!

Minu lasteraamatud

Väike Keteriin elab koos ema ja isaga pealtnäha toredat, ent siiski pisut igavat elu. Ühel suvepäeval satub Keteriin liblikat taga ajades kodu lähedal asuvasse mahajäetud parki, kus avastab nähtamatu ukse eriskummalisse võluriiki - Salaaeda. See on maailm, kus kõik on sootuks teisiti kui tema kodus ning kogu unenäoline ümbrus peidab endas igal sammul põnevaid avastusi.

Keteriin sõbruneb Salaaias suure ja karvase olevuse Kreebuga, kelle seltsis satub uskumatutesse seiklustesse ja leiab endale rohkesti veidraid ja vahvaid sõpru. Ta proovib kammkaru juures võileivapuu vilju, laseb kingsepp nahkrotil endale uued kingad valmistada, saab teada, kuidas lüpstakse nurrulinde, tutvub ämmelgate ja nende iseäraliku andega, lendab tiibkilpkonnade kukil läbi kogu Salaaia ja võtab osa lahke Siilisiirimamma pühapäevapeost. Uute sõprade toel muutub Keteriini igavavõitu elu värviliseks muinasjutuks, kus fantaasia ja reaalsus kipuvad ajuti lausa segunema.

Pildid joonistas Epp Marguste.
Väljaandja: kirjastus Argo: http://www.argokirjastus.ee/index.php?id=11411&highlight=keteriin,salaaias

Keteriini seiklused Salaaias jätkuvad. Põnev fantaasiamaailm, kuhu tüdruk põgeneb igal vabal silmapilgul, on talle pelgupaigaks üksilduse ja vanemate vahele sugenenud pingete vastu. Ta leiab hulga uusi kummalisi sõpru, kelle seltsis ununevad kõik muremõtted. Koos Kreebu emaga võtab Keteriin ette pöörase pilvesõidu, rõõmustab viinamarjavihma üle, sõbruneb kreebutüdruku Kirkega, eksleb veidral õhupallipõllul, külastab nähtamatuid loomi, kihutab võidusõidukala turjal, uudistab veealust raamatukogu ja seikleb teemantlillede orus. Kõik on tore päevani, mil Salaaeda ilmub uus elanik - Helesinine Panter, kes pöörab elanike rahuliku elu pea peale. Keteriin ja Kreebu algatavad põneva ja ohtliku spioonimängu, et paljastada pantri mustad saladused. See on lugu sõprusest, selle kaotamisest ja leidmisest.
Pildid Epp Margustelt.
Väljaandja: kirjastus Argo: http://www.argokirjastus.ee/index.php?id=11455&highlight=keteriin,salaaias

Suured inimesed arvavad, et väike olla on hirmus tore. Neil pole õrna aimugi, kuidas nad eksivad. Küllap on nad ära unustanud selle aja, mil nad ise väikesed olid ja keegi neid tõsiselt ei võtnud.

 Sirelin avastab vanast triiphoonest salaukse, mille kaudu pääseb unenäolisse võlupaika. See kätkeb endas küllaga salapära, ohte ning põnevust. Tüdruk võtab nõuks läbida kümme katsumust, et aidata emal ja isal leida lahendust nende muredele. Fantaasiarohke lugu heidab pilgu lapse mõttemaailma ja räägib sellest, kuivõrd oluline on väikesel inimesel tunda end armastatu ning vajalikuna.

Pildid joonistanud Epp Marguste.
Väljaandja: kirjastus Argo: http://www.argokirjastus.ee/index.php?id=11664&highlight=sirelini,k%C3%BCmme,katsumust

Maakera kuklapoolel asub manner nimega Austraalia. Seal elab palju toredaid loomi, kellest mõned on nii haruldased, et neid ei kohta looduses mitte kusagil mujal maailmas.

Selles vahvas raamatus tegutsevadki sellised Austraalia loomad-linnud nagu koaala ja vombat, kuukabarra ja lüürasaba, bilbi ja taipan, känguru ja nokkloom, sipelgasiil ja dingo, kes satuvad ühtelugu naljakatesse ja õpetlikessegi seiklustesse.

 Känguru Kalle on nii hajameelne, et unustab ära, mida ta poodi ostma läks. Nokkloom Niina kipub alatasa kõiki õpetama, koaala Karla aga oskab imehäid kooke küpsetada - ja kardab natuke pimedat. Vombat Villu otsib endale sõpra ja dingo Taunol on suured plaanid tulevikuks - iseasi, kas need ka täide lähevad.

Toredad ja südamlikud pildid on raamatusse joonistanud Ruudu Remmelgas.
Väljaandja: kirjastus Argo: http://www.argokirjastus.ee/11812

Koduaia rohelisi hetki

Illustratsioon minu uuest lasteraamatust "Maailma parim dingo"

Nõndaviisi siis. Inspireerituna oma uue, peatselt ilmuva lasteraamatu "Maailma parim dingo" sünnist muutsin ka blogikujunduse mõnusaks leheroheliseks. Eks meist igaüks ootab ju kevadet, seda rohe-rohelist aega, mil kõik leebem, soojem, värviküllasem. Võib-olla just siis ongi õige aeg kätte võtta üks tore rohekaaneline raamat.

Selle armsa südamliku pildi joonistas kunstnik Ruudu Remmelgas. Pildil olev tegelane on nokkloom Niina. Usutavasti sai tema pisut riiakas ja käredahäälne tegelaskuju üks värvikamaid ning omapärasemaid. Raamat koosneb kümnest lõbusast ja õpetlikust jutukesest, mis annavad lastepärase ülevaate Austraalia erinevatest asukatest. Tegu pole kaanepildi, vaid ühe loo juurde kuuluva illustratsiooniga. 

Minu uus lasteraamat "Maailma parim dingo" ilmub maikuus!

Nüüd on asjad nõnda kaugel, et kirjastuse Argo kodulehel saab näha minu uue lasteraamatu "Maailma parim dingo" kaanepilti ja tutvuda teose sisutekstiga. Samuti on võimalus sirvida raamatu esimesi lehekülgi elektrooniliselt ning näha kahe esimese jutukese illustratsiooni. Selleks klikka kaanekujunduse kohal oleval viitel "Vaata sisse". Raamatu leiab lingilt http://www.argokirjastus.ee/?id=11812 

Sisu tutvustav tekst:  

Maakera kuklapoolel asub manner nimega Austraalia. Seal elab palju toredaid loomi, kellest mõned on nii haruldased, et neid ei kohta looduses mitte kusagil mujal maailmas.

Selles vahvas raamatus tegutsevadki sellised Austraalia loomad-linnud nagu koaala ja vombat, kuukabarra ja lüürasaba, bilbi ja taipan, känguru ja nokkloom, sipelgasiil ja dingo, kes satuvad ühtelugu naljakatesse ja õpetlikessegi seiklustesse.

 Känguru Kalle on nii hajameelne, et unustab ära, mida ta poodi ostma läks. Nokkloom Niina kipub alatasa kõiki õpetama, koaala Karla aga oskab imehäid kooke küpsetada - ja kardab natuke pimedat. Vombat Villu otsib endale sõpra ja dingo Taunol on suured plaanid tulevikuks - iseasi, kas need ka täide lähevad. 

Toredad ja südamlikud pildid on raamatusse joonistanud Ruudu Remmelgas.

Võõrasemad kogu oma karges kevadises hiilguses

Igal varakevadel, nähes kaupluse päikesepoolsesse külge välja pandud kevadekuulutajaina kirevat võõrasemavalikut, tabab mind alati ohjeldamatu lilleisu. On päris tegu sealt silmad maas mööda kõndida ja süda kõvaks teha. Ega tavaliselt kiusatus enne otsa ei saagi, kui igast meelepärasest sordist mõned eksemplarid endale koduaia amplitesse istutamiseks soetatud.

Ööd on jälle härmakarva ja kohati lausa miinuskraadidega, mille eest saab taimed külmapakku viidud, kuid päeval paistab kollase-punasekirjudele sametjatele kroonlehtedele soe kevadpäike. Mis teha, õielõõma vastu ilule tundlik inimhing ei saa.