Jõudsin
kohale pisut enne kokkulepitud aega. Tähtsaid hetki pole mul kombeks
maha magada. Istusin Kenti oodates teatriesisele madalale kivitrepile
ja olin lummatud inimeste rahulikust kulgemisest ning sellest, kuidas
mu pikk must pitsseelik tuules tantsiskles. Isegi neis valge
majalahmaka ees õõtsuvates rohelistes okaspõõsastes peitus
ühtäkki mingi varjatud tähendusrikkus.
Esiotsa polnud mul
vähimatki kavatsust Kentiga kohtuda. Mul oli temaga tore ja huvitav
suhelda ning arvasin, et sellest piisabki. Alles hiljem mõistsin, et
iga meie omavahel vahetatud sõna ja nagu muuseas pillatud kompliment
oli teesillutus millekski sootuks enamaks. Selleks samaks hetkeks,
milleni me nüüd olime jõudnud. Meid mõlemat kannustas tagant
uudishimu, milline näeb välja tegelikkus, mis oli kirjaridades
olnud sedavõrd täiuslik.
/... /
Kenti elutoa õhuline kardinakangas joonistas põrandale suuri ovaalseid mustreid ja meie kaks olime osa sellest nagu mingi iseäralik iniminstallatsioon. Ma polnud kunagi selles linnajaos viibinud. Kõik oli võõras ja kummaline, paljastamata mulle midagi ülemäärast ja asjasse puutumatut. Kenti toa akna taga õilmitsesid põdrakanepi violetsed puhmad ja laius pajupõõsaste tuhmroheline väli. Tema ridaelamu asus moodsa uusarendusrajooni serval, mille elanikel oli õnnestunud säilitada killuke privaatsust ja looduslähedust. Ma polnud seni üheski taolises arenduses viibinud.
Suhtelugu "Nädalalõpp piinatud geeniusega" ilmub ajakirja "Saatus&Saladused" novembrinumbris. Käesoleva kuu vältel on võimalik lugeda oktoobrinumbrilugu originaalpealkirjaga "Vale valik", mille trükki läinud pealkiri sai, tõsi küll, toimetuse tahtel pisut teine: "Sügistalgud kujunesid naistevahetuseks". Inspiratsiooni antud loo tarbeks sain Riina Kanguri raamatust "Tuul toob pisaraid". Katkendit saab lugeda siit.
Pilt: internet
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar