Valminud on detsembrinovell "Kaks naist ja vana maja"

Ja jälle libiseb nädalalõpp käest. Kahtlemata kiiremini, kui seda sooviksin, sest teha on nii palju. Kuigi, teha on alati palju ja asjatu on selle pärast meelt heita. Päevad on täis pärlhalli ja ootamatu rutuga ligi hiilivat pimedust, mis on esiotsa nii harjumatu, kuigi võib ajapikku suisa meeldivaks kujuneda, sest olen pimeaega omal moel alati armastanud.

Nädalalõputegemiste hulgas leidus lõputut leheriisumist, rooside ettevalmistust talveks, autosõitu läbi suduse õhtu, pikki troostituvõitu metsasihte, detsembrinovelli lõpetamist ning toimetusele ära saatmist. Vastvalminud lühilugu "Kaks naist ja vana maja" saate lugeda ajakirja "Saatus&Saladused" detsembrikuu väljaandest. Tegelastena figureerivad seekord põnevate nimedega isendid nagu Häli, Margaret, Aap ja Oolep. Mehed küll ainult aimamisi. Tegelikult ongi see lugu ainult kahest õest ja nende kadunud vanaemast ning sellest, kuidas ühe lähisugulase kadumine elust mõjutab allesjäänute käekäiku. Võib-olla on see ka lugu ühest vanast majast, mida võib samuti mõtteliselt tegelaskujuks nimetada.

Novembrikuu novell "Lõpetamata lugu" viib teid aga mõistatuslikule reisile üksildasele saarele, kus pole peale vanade sirelipõõsaste ja üksiku matsaka ajahambast järatud tuletorni suurt midagi. Seda enam on seal minevikku, mis saab omal moel järje olevikuhetkedes. Ütleks, et isegi magusavõitu hetkedes. Seetõttu ongi kirjutamine ainulaadne lõbu, võimalus luua üht inimsaatust, olgugi, et väljamõeldut, täpselt oma tahte järgi. Novembrinovell põhineb kaudselt tõsielul. 



Pilt: internet