Täispika loo lugemiseks tuleb ikkagi ajakiri osta, kuniks november kestab. Hiljem jääb üle loota raamatukogule. Sisuliselt on muidugi tegemist lõpetatud looga, tutvusega, mis sai alguse kolm aastakümmet tagasi ja süttis praeguses hetkes korraks uuesti tillukese sädemekübemega, mis kujutas endast küll pigem kirjanduslikku fantaasiat kui tegelikkust.
Aga siiski. Lugu on magus, nagu enamik positiivselt pingestatud sugudevahelisi suhteid ja balansseerib mustkunstniku osavusega võimalusel, mis oleks võinud olla, kui üks või teine oleks sellele sädemele söandanud uuesti võimaluse anda. Või... kas seda põlema süttinud metsa ja leekidest laastatud maad kellelgi üldse tarvis lähebki?
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar