Samuti on peagi ilmumas mu uus raamat "Tupiktänavas", mille tutvustuse leiab ajakirja tagakaanelt.
Arvasin küll, et võib-olla ma seekord uue kuu lugu kirjutada ei suudagi, aga pühapäeval võtsin ette ja kirjutasin selle siiski valmis. Loo pealkirjaks saab "Kingitus vanaemalt". Tegemist on tõesti ühe päris omamoodi kingiga ja seda pigem iroonilises kui otseses mõttes.
See ei ole ilus ja kerge lugu, pigem vastupidi, puudutades päris raskeid teemasid, mida ma varem pole käsitleda tahtnud, võib-olla ka mitte osanud. Olen küll mõelnud kirjutada perevägivallast, asjadest, mis võivad meie teadmata toimuda näiliselt kenade ja viisakate inimeste vahel suletud uste taga, kuid kunagi pole selleks senini päris õiget tõukejõudu leidnud. Õige tunde käivitajaks võib olla mis tahes emotsioon, teinekord ka viha, ka täiesti teemaväline ja sootuks muudel asjaoludel tekkinud viha. Ega ilmaasjata öelda, et kirjutamine on teraapiline tegevus. Kirjutatud on mainitud lühilugu nõndaviisi, et kajastab mõlema peategelase - nii mehe kui naise täiesti erinevat vaatenurka ning ellusuhtumist. Nimed valisin ka erilised - Paap ja Reete.
Jätkuvalt meeldib mulle kirjutada sedaviisi, et loos on vähe tegelasi. Sedapuhku ainult kaks. Vähese läbi palju ära öelda on minu jaoks endistviisi paeluv väljakutse. Küllap ka mulle omane eelistus.
Foto: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar