Ilus
kuupäev ja pulma-aastapäev. Numbritega on mul alati olnud veidike
kummaline suhe. Sõnad on minu maailm, neis tunnen end iga ilmaga, ka
vihmasel päeval, turvaliselt ja koduselt. Numbrite, mis iganes
numbrite suhtes olen tundlik. On ilusaid numbreid, nagu see tänane.
On numbreid, millest justkui tahaks head uskuda. Et nad tähendavad
midagi. Et sellele või tollele lootes läheb hästi. Olgugi, et nad
ei pruugi omada mingit sügavamat tähendust peale teatava
kombinatsiooni. Õiged numbrid lotopiletil võivad lahendada nii
mõnegi olmemure. Õigete numbrite abil orienteerume siinilmas.
Leiame üles tänavaid ja sihtkohti. Positsioneerime endid ega lähe kaotsi. Tunneme end pisut turvalisemalt.
On
numbreid, mis kriibivad. Seda puhul, kui need tähistavad mingit
väärtust, mille üks inimene on teisele andnud ühiskondlike
kokkulepete näol. Sellistest numbritest ei taha ma vahel midagi
kuulda. Kas ma olengi näiteks niipalju väärt, kui palju ma palka
saan? Või raamatuid müüa suudan? Säärased tõlgendused on
enamasti meelevaldsed ja läbinisti subjektiivsed.
Numbrid
on ka aeg, kiirustamine, kaduvuse teetähis, kõik see kokku. Siinkohal tasub meenutada väärt mõttetera - Miski ei tähenda midagi, kui me sel tähendada ei lase. Ja vastupidi.
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar