Kirjastaja andis täna mulle aimu, et mu viieteistkümnes ilukirjandusteos, romaan "Tupiktänavas" saab raamatuks uue aasta alguses. Seega on lugemishuvilistel jälle mida oodata. Selle käsikirjaga on üldse kuidagi kummaliselt hästi läinud, seda on korduvalt avaldatud juba varem, nii lehes kui ajakirjas järjejutuna ja nüüd saab üllitis lõpuks ka raamatuks.
Tõenäoliselt jääb uue aasta prognoosi ka lasteraamat "Maailma parim dingo", mille käsikiri on samuti juba toimetuses ja ootab pikisilmi kunstniku illustratsioone. Kes neid tegema hakkab, on momendil veel lahtine. Nende kahe raamatuga ilmselt jätkub mu loominguline teekond uuel aastal ja kumb teos varem ilmub, eks see paistab.
Mis veel, ei tea ja momendil ei vaeva sellega eriti ka pead. Mõtlen siin vaikselt endamisi, et olen nende mõne aastaga (alustasin kirjutamisega aastal 2010, esimene teos ilmus aasta hiljem) kirjutanud ja avaldanud nii palju, et võib-olla võtan viivuks üldse aja maha. Selleks, et leida sootuks uutmoodi lähenemine, vaatenurk või inspireeriv teema. Kindlasti ka selleks, et olla rohkem oma pere jaoks olemas ja vahelduseks nautida mõnda tegevuse- ning kohustusevaba nädalavahetust.
Võiksin osaleda võib-olla veel mõnel romaanivõistlusel, mingisugune kihk sel teemal igatahes on. Võimalik, et kirjutan järje dingo-raamatule. Teised loomad ja teistmoodi jutud. See oleks mõeldav ja piisava ajavaru korral ka teostatav. Tõenäoliselt võtan plaani. Ajakirjale igakuise novelli kirjutamisega ilmselt jätkan samuti, kuna olen sealt tiksuva, üsnagi arvestatava honorariga kuidagi ära harjunud ja suurt vaeva see ei nõua.
Hea uudis on seegi, et lugejad on mu värske novellikogu "Tuulemüüja tütar" kirjastaja sõnul hästi vastu võtnud. Aitäh-aitäh, et mu loomingut ikka märkate nii poe- kui raamatukoguriiulil. Honorari saada on alati tore. Astuge ka Hiiumaal Magnuse ärist läbi, mu viimaste aastate looming on sealtki leitav.
Pilt: internet
Tundub väga hea :)
VastaKustuta