Valminud on saladuslik detsembrinovell...

Viimane lihv detsembriloole on antud ja täna läheb see toimetaja kätte. Kiiret tähtajaga otseselt ei olnud ja nõndaviisi oli hea rahulik novelli kallal nokitseda, loo sees püsida. Vahel on niiviisi kuidagi seletamatult õdus, et tekib tahtmatus kirjutatuga kiiresti ja ülepeakaela ühele poole saada. Pigem võtab võimust soov olla veel kõrvupidi kirjutamise õdusas hetkes, tajuda sõnu toetavate sõpradena end ümbritsemas, edasi andmas võimalikult täpset mõtet, kandma emotsiooni, mille laineharjal ühtviisi nii autori kui lugejana naudingu ja rahuloluga seilata. 

Kirjutamine on suurepärane viis luua kujutelmas eksisteeriv paralleelreaalsus, anda sellele näiline tõelisuse pale, mis võiks ollagi peaaegu et tegelikkus, päris ja olemas. Mõnikord on see tunne iseäranis võimas ja ennastki uskuma panev. Just seetõttu ongi kirjutamine minu jaoks niivõrd meeldiv tegevus. Loost endast hetkel rohkem ei räägiks ja trükki läheb see sedapuhku mu enda tahtel anonüümselt. Las siis ka mul olla mõni saladus. Ja miks mitte poetada see aastalõppu, piparkookide ja mandariinisaju ning paksude lumeräitsakate ja uusaastasoovide vahele.
Lugu ilmub ajakirja "Saatus&Saladused" detsembrinumbris.


Pilt: internet