mille leiab kohe ajakirja ”S&S” algusest, mainumbri neljandalt leheküljelt. Seega jõuab suhtesaaga lõpule ja Pärdi-Piia-Raffi loole võib panna punkti. Fantaasiamaailmas toimetavad tegelased muidugi loomuldasa edasi, elavad iga teise eestimaalase kombel oma igapäevaelu - unistavad, kannatavad, järgnevad oma soovidele ja õpivad olemasolevat väärtustama. Õhtupäike oma sooja pehme valgusega sümboliseerib selle loo puhul tormleva ja aiva ebamäärast otsiva meeleseisundi rahunemist, sisemise tasakaalu leidmist.
Koduaia lillepeenar on õisi täis ja aias viibimine harjumuspäratu suvepalava maikuuga, mil läbi õhu lendleb loendamatuid kirevatiivalisi liblikaid ja muid nektarijanuseid mutukaid, suisa rõõm. Aastaid tagasi pargisambla seest nopitud tillukesed punased nurmenukukübemed on peenral sirgunud lopsakateks põõsasteks, mis igakevadiselt aina õitsevad ja üha mastaapsemaid mõõtmeid võtavad. Püsilillede meeldiv järjepidevus igal kevadel jälle olemas olla. Püsikud, kunstlilled... mulle siiski väga ei meeldi ajutised asjad, sestap tunnen rahulolu mille iganes üle, mille võib liigitada pisut püsivama alla.
Veefanaatikuna alustasin ujumisega esimesel mail, karge seitse ja pool kraadi pole küll veel teab mis mõnus soojus, kuid tänu meretuulele ja päevade viisi vältavale lõõskavale päikesepaistele siiski meeldivalt talutav ja karastav. Plaan on igapäevaselt jätkata eelmisele suvele sarnaselt oktoobrikuuni, kui ilm vähegi soosib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar